Kas ma saaks broneeringu muuta kella viieks? Ei, kõik tänased väljumised on tühistatud. Aga kella seitsmeks ei saa muuta?

Tere!

Tänan, et oled oma aja viitmiseks pöördunud minu blogi poole.

Heade lugemist soovides
Berle

Tegelikult on asi nii, et damn kui kiiresti aeg möödub. Alles ma tulin Tallinna ja nüüd on teise kuu viimane nädal hakkamas. Mul pole üldse tunne, et ma juba nii pikalt olen siin olnud. No ja pealegi kool hakkab varsti jälle.
Ma otseselt veel kuhugi sisse kolinud ei ole. Aga selles mõttes, et ma päris kodutut ka ei ole. Teoorias olen ma koduga kodutu :D. Ma rendin elutoa diivanit ja madratsit. Ehk siis öösel magan täispuhutava madratsi peal ja päeval, kui parasjagu muud ei tee, siis vegeteerin elutoa diivani peal ja passin arvutis. Või noh vahepeal söön ka või siis loen midagi või nii... Kassiga olen ka mänginud. Kujutate ette Motu on sticky sõltlane. Ta reaalselt lätsutab neid ja ajab taga, eriti meeldib talle kui neid visata nii, et nad kuhugi edasi põrkavad. Või kui need põranda külge kleepida, siis ta läheb äksi täis, kuna need ei tule lahti :D. Lisaks on ta igavene pätt. Üks hommiku leidsin ta pea ja esikäppadega enda käekotis tuuseldamas ja patsikumme otsimas. Osad oli ta sealt juba välja kakkunud ja ribadeks teinud :D Ühest sai tema mänguasi, kuna see ei olnud enam mitte kuidagi kasutuskõlblik. No ja eile ostsin uued ilusad värvipaberid, et inimestele kirju saata. Hommikul tööle minnes avastasin, et neid oleks väga ebamugav käekotiga kaasas vedada ning jätsin need läpaka peale. Koju jõudes oli pooltest paberitest saanud värviline kunstlumi põrandale. Seega kui te saate minult retsitud paberiga kirja, siis on Motu süüdi (A). Aga ma arvan, et see oleks liiga suur waste kõik need paberid lihtsalt ära visata. Ma peaks selle arvelt kohe mitu puud istutama. Seega ütleme, et kirjad on minu kirjutatud, aga Motu dekoratsiooniga. Motu teemadel edasi liikudes, siis eile, peale poes käimist tulin ma koju ja hakkasin näomaalingute jaoks veidike harjutama. No et mul aimu oleks, mis õudus mind laupäeval ootab. Kuna kellegi peal katsetada ei olnud, siis alustasin enda käega. Aga see sai nii ruttu täis soditud, et pidin jala peale edasi liikuma. Ussikest joonistades otsustas Motu, et tal on sülle vaja. Ja lihtsalt tuli ja keeras ennast minu sülle kerra. Ühe pildi ajas ta natuke laiali ka ja tegi oma käpad roheliseks. Siis ma lõpuks joonistasin üle Motu, üritades kuidagi moodi asjale pihta saada. No ja nii sai üks jalg täis soditud ja teine ka ja :D. Lõpuks nägin ma välja nagu oleks sõjast läbi käinud. Mõned pildid ka nendest "kunstiteostest" minu peal:

Misioon Berle täis sodida: success!
Kuigi jaa pean tunnistama, et äärmiselt kehvad värvid on. Ei soovita neid.
Edasi liikudes tahaks ma mainida seda, et ilmade halvaks muutumine on täielik sohk. Ma pole isegi selle aasta päikese normi täis saanud. Ja juba on ilmad jahedad ja enam päevitada ei saa. Väga ebaõiglane ma ütlen teile. Seega võin vist varakult ette teatada, et kui kuskil tänaval tuleb teile vastu keegi valge ja kopitanud, siis see olen mina. Vaadake lähemalt, tunnete ehk lõpuks ära ka. Mis on veel eriti tobe, ma ei saanudki mere äärde :'(. Ma nii tahtsin minna. Nuux. Aga see selleks, eks see suvi tuleb järgmine aasta jälle.
Hullem on see, et üks hetk ma pean kolima hakkama ja siis ma ei tea kuidas seda täpsemalt teha. Mida tuua ja miks tuua ja kas üldse tuua :D. Ja kes tassib ja kuhu ma panen jne jne. Liiga keeruline eks. Kuigi samas voodis magamisest ma enam ära ei ütle. Täna hommikuks olin ma suutnud ennast vigaseks magada. Selg ja kael ja jalad ja isegi varbad valutasid. Ma ei tea kuidas see võimalik on, aga ma suutsin. Täna käisin jooksmas ka, et teate küll, kui ennast liigutad ja värki, siis läheb paremaks. Mu selg näitab mulle seljatagant fakki selle peale ainult. Kusjuures õhk on suhteliselt jahe juba ja mul oli kuidagi väga raske hingata. Seega ei jaksandki väga suurt ringi teha. Ma arvan, et see oli Motu, kes mind öösel vigaseks peksis. See, et ta teises toas oli ei ole üldse vabandus. Kuigi tegelik põhjus on vist hoopis see, et ma pole pikalt korralikult trenni teinud ja nüüd ma ei ole enam harjunud, et regulaarselt ennast liigutan.
Praeguseks said mul ideed ja aeg otsa, sest hommikul on vaja siiski ärgata ja tööle minna. Seega tänaseks lõpetan, aga loodetavasti jõuan siia varem tagasi, kui nüüd võrreldes selle viimase korraga.

 Head päeva/õhtut/ööd/hommikut soovides
B. 


Ning lõpetuseks kuulake seda:

WUT? No, creepy as hell.

Mul oli selline väga creepy kogemus täna ja ma otsustasin, et pean seda kindlasti teiega jagama. And the stroy goes...
Tulen mina rongist maha ja suundun trolli peatusesse, noh et mustamäele liikuda. Vaatasin sõiduplaanilt, mis kell nr 4 tuleb ja siis astusin sellest eemale ja jäin ootama, sest tervelt 10 min oli aega.Mõtlesin omi mõtteid ja siis kirjutas Kadi ja üks hetk avastan, et mingi tüüp jälgib mind. Noh okei, ju tal pole siis targemat teha. Lõpuks hakkas juba imelik, aga otsustasin sellest mitte välja teha ja trolli edasi oodata. Hurraa, lõpuks see imeloom troll jõudiski. Hakkasin ma siis ukse poole liikuma, kui see tüüp "põrkas" mulle oma kohvriga vastu. Okei... Ikka juhtub. Vabandas ja ma ütlesin, et ei ole midagi ikka juhtub. Siis läks ta enne mind trolli ja nii. Seisin tast ikka tükk maad eemal. Aga ta ikka jõllas mind -,- No tore tore, mingi tolgus oma lilleliste lühkarite ja triiksärgi ja kingadega vahib mind kelle kohver on hoopis portfell. Läheb järjest rohkem inimesi trollist maha ja see tüüp tuleb lähemale. " Vabandage, kas teie olete see keda ma oma kohvriga müksasin? " Me: ??? Jaaa... " Ega sinikat ei saanud?" ja vaatab mu jalgu. Ei saanud. Seeeeee oli nii väike MÜKS. Siis kogeles midagi ja ma võtsin telefoni, et Kadile trükkida ja sellest tropist lahti saada. See tuli ikka veel lähemale. Väga creepy hakkas juba. Lõpuks tuli tema peatus kus ta väljuma pidi, ta hoidis postist kinni ja kui troll seisma jäi, siis enne väljumist libistas käega üle minu käe. Mis sul viga on oli mu mõte ja enne kui ma jõudsin sõimama hakata oli see juba läinud. Ja ma passisin WTF näoga edasi, sest minu peatus oli alles järgmine. Peaaegu oleks selle suurest šokist maha maganud.

www.reddit.com

Magusat (õuduste vaba) und Teile!
B.

It's been a weird day for everybody

Yeah, weird... Päev algas juba kahtlaselt. Esiteks nägin ma mingit täiesti ajuvabat und. Ma ei mäleta täpselt, mis see oli, aga silmi avades teadsin, et no what the fuck ma just unes nägin. Noh siis edasi liikus päev sellega, et ma ei saanud kohvi juua, kuna piim oli natukene vana, nii ainult terve nv seisnud. Selline ainult kerge klimp seal pakendis :D. Siis kõigele lisaks oli mu pluus nii kortsus, et jube. Ühesõnaga ma ei saanudki seda pluusi, mida tahtsin selga panna, sest hommikul ei olnud aega triikima hakata. Edasi jäin ma täpselt 5 sammuga trollist maha ja pidin järgmist liiklusvahendit ootama. Järgmisena siis tuli buss. Seal oli nii palav, et ma pidasin plaani kontrollida, kas ma juba kuskilt otsast sulama hakanud ei ole. Vedas, enne sain bussist välja, kui sualama hakkasin. Siis loomulikult pidin ma oma varbad vastu äärekivi ära lööma veel enne kui tööjuurde jõudsin. Õnneks on kontoris konditsioneer ja see oli jahutama pandud, seega seal sai natuke hinge tõmmata. Panin siis arvuti tööle ja sättisin ennast valmis ja siis selgus, et väga palju pileteid on nv-ga annulleeritud. Ühesõnaga tervele hunnikule inimestele tuli nende raha tagastada. Enamus päeva kadus selle alla ära. Siis ma väsitasin terve päeva Kairit oma küsimustega. Ma usun, et tal oli lõpuks kopp nii ees juba. Siis ühte muudatust tegema hakates selgus, et enam ei ole kliendi poolt soovitud väljumisele auto jaoks kohta. Sellega igavene jama, kliendil oli kindlasti just sellel päeval ja selle laevaga sõita vaja. Siis lõpuks jäi see broneering õhku ja vaatasin terve päeva, kas äkki, äkki üks koht vabaneb, mida loomulikult ei juhtunud. Siis selgus veel, et ma olin ma ei tea mis imearve kokku pannud ja selle parandamine võttis aega. Lisaks veel kogu aeg peale tulevad telefonikõned. Siis veel enne kui kõik peale minu töölt ära läksin, suutsin ma vale broneeringu ära tühistada. Õnneks, kordan õnneks ei olnud see lennupilet veel välja prinditud ja seda sai taastada. Kairit kullatükk aitas mind sellega. Ja siis veel kõigele sellele lisaks, ei olnud õhtuks veel selgunud minu ülikooli sisse saamine. Magama minnes oli mul küll juba mõte, et ei tea, kas mul õnnestub ennast veel äkki unes ka kuidagi ära nikastada või midagi.
Aga vähemalt keegi sai aru, et no kaks päeva järjest ei tohi ikka nii halvasti minna ja siis tänane päev oli päris hea. Sain teate, et olen ülikooli vastuvõetud, õues paistis päike ja ilm oli ilus. Töö juures ei oodanud mind ka midagi väga kohutavat. Kuigi peale seda, kui ma üksi kontorisse jäin, hakkas jälle hunnikus kõnesid ja asju tulema, mille suhtes oli mul abi vaja. Seega ei saanud Kairit ikka rahus kodus olla. Mul on ta telefoni number enda kuvari peale kleebitud tekstiga: " IN CASE OF PANIC".

avvesione.wordpress.com

Kuigi jah selle kolme nädalaga on see number mulle juba nii pähe kulunud, et õudne. Kuigi jaa tekst peaks lubama ainult väga suurel vajadusel helistada... Samas parem on kui ma helistan ja küsin, kui midagi lootusetult ära soperdan. Ning ma annan endast parima, et ma kõik asjad ruttu meelde jätaks ja selgeks saaks ja nii vähe kui võimalik Kairitit tülitama peaksin ja Kairit ka.
Need on olnud minu kaks täiesti ühesugust kuid üsna erinevat päeva. Samas ma olen õnnelik. Mulle meeldib see mida ma teen ja soov kõik selgeks saada ja oma tööd väga hästi teha on suur.

Ma üritan lähitulevikus kirjutada ka 30 Seconds To Mars´i kontserdis, oma lõpetamisest ja muust, mis vahepeal toimunud on.

Heade soovidega
B. 

Parem hilja, kui mitte kunagi.

Heiaa!
Olen kirjutamises jälle korraliku pausi sisse teinud. Vahepeal on hullumeelselt kiire olnud.

Õppides oli jube palav,
vaarikamahl külmunud
vaarikatega

Diisel aitas õppida

Viimane tiheda õppetööga koolinädal oli crazy. Kontrolltöösid ja esitlusi ja asju oli nii palju. Põhimõtteliselt enamuse viimasest nädalast veetsin Kadit ignoreerides, sest ma kogu aeg tegin ehk õppisin midagi. Lõpuks oli juba äärmiselt raske korralikult millelegi keskenduda. Aga eelviimasel päeval, kui kõik asjad olid esitatud, siis oli kuradima hea tunne. Jooks ma õlut, siis oleks võin sulle lahti korkida tugikasse visata ja telekast midagi head vaadata. Õnneks ma ei joo õlut XD Igatahes väga vabastav tunne oli, kui neljapäeva õhtuks teadsin, et reedel pean vaid ühte tundi ja puhtalt kohal oleku pärast minema.
Reede oli suhteliselt tavaline päev. Hommikul kooli, siis maale, siis tööle. Maal aitasin emmel mulda vedada ja peenart kaevata. Öö oli kohutavalt igav. Rahvast oli klubis vähe ja absoluutselt mitte midagi ei olnud teha, sest jooki osteti ka vähe. Selle eest sai natuke varem tuttu.

Smilers käis esinemas ja nad kõik andsid mulle autogrammi
Ülimalt rõõmus, aitäh Smilers! 

Laupäeval pidi äratus suhteliselt vara olema, aga magasin ikkagi veidi kauem. otseselt väga midagi teha ei jõudnud, pigem siiberdasin rohkem niisama siia, sinna ja siis sõitsin Tartusse. Selleks, et Kadiga Vanemuisesse Globe "Hamletit" vaatama minna. See oli tõesti väga hea ja kõik kes ei käinud, jäid palust ilma. Nägime seal ka oma vana klassijuhatajat õpetaja Toomas Rähni. See oli lisaks suurepärasele teatritükile ka väga hea üllatus. Etenduse lõpus tõusis rahvas püsti ja plaksutas palju palju (meie kaasa arvatud). Näitlejad said ikka mitu korda lavale tagasi tulla. Ma täpselt ei mäleta, mis kell etendus lõppes, aga Viljandi poole sain sõitma hakata 15 min enne ühteist. Seega ma juba olin tööle hilinenud. Enne 12 jõudsin tööle, rahvas oli juba majas, kui ma uksest sisse läksin. Olin veel teatri riietega ehk siis kleidis. Käisin kiiruga baari juurest läbi, et uurida, kas on juba väga hullumaja ja siis läksin tööriideid selga panema. Laupäeva öö venis päris pikale. Sain voodisse kell pool seitse. See edasi-tagasi sõitmine ja möllamine väsitas ikka korralikult ära. Ja seega põõnasin ma pool päeva. Kella nelja aeg alles läksin kodust välja, käisin korra naabri juures, kelle sünnipäeva tähistati eelmisel päeval ja siis tegelesin kergelt aiatöödega.

Pean kõik postitused pildiga endast ära
rikkuma. Aga see huulepulk on lihtsalt
nii ilus, et pidin kõigiga jagama (A)

Esmaspäeva õppisin ja möllasin vaheldumisi aias. Sain natuke jumet enda nahale, sellele vaatamata näen ma endiselt kangesti lumivalgekese moodi välja. Teisipäeval magasin viimase minutini ja kuna ma süüa-juua ei tohtinud, siis pesin hambad ja läksin arstile. Sealt tulles võtsin kõik vajalikud asjad ja tulin jälle Tartusse. Siin olen samuti kaks päeva aias mölland ja vahepeal õppinud. Täna põletasin oma selja veidi ära, sest ma totu ei mõelnud, et kui ma meie naadikasvandust rohin, siis see ei päästa mind päikese saamisest. Ja ega ma loomulikult kreemi ju peale ei pannud. Homme ootab ees Bill Bailey stand up comedy. Oleme seda juba pikalt ootand ja ma ei usu kuskilt otsast, et ma seda mingil viisil kahetsema peaks.
Muide me vahepeal käisime Triinuga Lätis ka. See oli minu õppereis, kus ma pidin üks giididest olema. Meil oli absoluutselt väga tore ja mul on ülimalt hea meel, et Triinu minuga kaasa tuli. Aitäh sulle Triinu!!!

Postitusele lisan mõned pildid ka Läti reisist , aga kes kõiki Lätis tehtud pilte näha tahab, andke teada, panen kuhugi üles.
Loodan peagi jälle kirjutada, seni aga olge mõnusad!

Armastusega Teie
B. 

Hi, everyone. I'm Berle (Olaf) and I like warm hugs!

So where are the hugs? I want warm hugs right now!

www.moviefanatic.com

Tegelikult on nüüd asi nii, et ma vist olen natuke haige. Juba eile õhtul oli nina selline vesine ja täna hommikuks on korralik nohu platsis. Pea on paks ja uimane ja üldse kehv on olla. Aga no worries, ma käisin lõuna ajal endale apteegist nohurohtu ja muid rohte ostmas, seega peaks ma varsti sama hästi kui uus olema. Vähemalt ma loodan, et siuke tsiki-priki toimub :D.
Nüüd natuke vingematest asjadest ka. Ma käisin eile Signel külas. Kui ma nüüd mõtlen, siis vist kiri, kus ma uurisin, millal ma teda külastada võin oli üsna tungiv ja eitavat vastust tauniv seega. Ma nagu nii vb esitasin ultimaatumi, et kunas kodus ja kunas vaba ? Ma tulen :D. No ja kuna eile oli parasjagu selline päev kui telekast tuli seriaali "Viimane võmm" teine osa siis ma uurisin, kas Signe seda vaatab ja siis lõpuks jäi asi nii, et mina võtsin poest näksi ja siidrit ning terve õhtu veetsime Signe elutoas. Lärmasime tõenäoliselt palju, sest Linda pani vahepeal isegi oma toa ukse kinni. Igatahes mul oli väga tore ja väga hea meel nädala ja paari päeva jooksul veeta oma õhtu kuskil, kus on soem ja mõnusam, kui siin ja tüdruk vajab ikka tüdrukute seltskonda ka! Mina vähemalt vajan. Saime kõik maailma asjad ära räägitud ja telekat vaadatud ja alkoholi tarbitud. Isegi mina suutsin terve purgi siidrit ära juua. Muidugi jõime veel teed ka. Signe oli ka natuke töbine. Köhib teine päris koledasti. Noh ja nüüd olen mina ka töbine, Signe nakatas raudselt XD (ära võta isiklikult...).  Nii tore oli Motut näha, sai ühe mu patsikummi endale. Alguses tahtis laua pealt minu ainukese suure patsika võtta. Siis otsisin talle kotist ühe väikse kollase. Ja siis ta mängis terve õhtu sellega hästi armsalt :D. Signe andis mulle erinevaid teesid kaasa. Nüüd ma saan iga õhtu ühe tee ära proovida. Ma alustan homme, sest täna ma nohu pärast eriti maitset ei tunne. Igatahes oli väga meeldiv õhtu ja... ehk on Signel ka järgmine teisipäev seriaali vaadata :D.

Pilt on illustreeriv....

Nüüd ma olen siis juba nädal ja mõned päevad peale Tallinnas praktikal olnud. Ma tahaks nii väga koju juba :D. Kellegi teise juures ööbida on ikka midagi muud, kui kuskil oma kodus. Ja pealgi siin on nii kuradima külm. Ma ei tea kuidas see võimalik on, aga  no lihtsalt on no :D. Praktikal läheb siiani hästi. Olen selle lühikese ajaga väga palju uut ja kasulikku õppinud. Ja arvestades, et see töö nõuab päris palju mässamist ja vene keelt peaks ka paremini oskama, siis mulle meeldib. Päriselt ka kohe meeldib. Ma astun iga hommik hea tuju ja meelega büroo uksest sisse. E-äri osakonna rahvas on nii tore. Ma tõenäoliselt olen oma küsimisega kõige tüütum asi üldse, aga päris omavoliliselt ma ka kõike teha ei julge. Kuigi laevapiletid.ee kõnedele vastan juba päris vabalt. Välja arvatud siis, kui mulle vuristatakse vene keeles ja väga kiiresti mingi jutt kokku. Siis jookseb kuul nii kinni, et jube :D. paar kõnet on nii olnud, et räägib vene keeles ja ma üritan ikka vene keeles kuidagi vastata ja asja ning lõpus siis küsib, kas sa tahad, et ma räägin eesti keeles. No tule taevas appi - kohe ei võinud sellest alustada `? Aga nalja saab palju kontoris ja ma ei tule töölt kunagi ära negatiivse olekuga.
Kuna see nädal enam kooliga seoses mingeid koduseid töid tegema ei pea, siis ma esmaspäeval võtsin aega ja kripseldasin veidi. Noh kõik teavad, et elevant on mulle kõrva peale istunud no ja käe peale nii vaikset viisi astunud, aga kohutavalt vabastav tunne on vahepeal harilik kätte võtta ja siis seda mööda paberit kraapida.

Unicornid on teemas

Eks ma millalgi varsti kirjutan jälle. Tänaseks, aga soovin kõigile ilusat õhtu jätku jne.

Be careful what you wish for!
Teie
B.

Can't you go a little faster? It's kinda hard with you pulling on my brain!

Agar nagu ma olen, siis ma tahan Teile rääkida (kirjutada) natuke oma vabariigi aastapäevast ja sellele eelnenud päevast.
Kuna esmaspäev, ehk siis vabariigi aastapäev, on koolist vaba päev läksin ma 23-nda päeval Rakkesse. Või noh sõitma hakkasin päeval ja kohale jõudsin päevase aja lõppemise poolel (kella 16 ajal kuskil). Viljandist Rakesse on suhteliselt pikk sõit ja kui sa oled veel üksinda ka autos, siis tundub, et ei jõuagi kunagi kohale. Lisaks ei tulnud raadiost absoluutselt mitte mingit head muusikat ja häid plaate ei olnud ka autos. No ja muidugi kui kohale jõudsin, siis oli tuul nii suur, et tahtis auto ukse uuesti kinni lükata :D. Korjasin siis selle nodi, mida autosse jätta ei saanud sülle ja läksin trepist üles. Peale pikka autos istumist tundus kolmas korrus ikka väga kaugel olevat.
Kui ma lõpuks trepist üles jõudsin ja hingamise tagasi sain, siis hakkasin uksele koputama, aga enne kui seda teha jõudsin tuli uks lahti ja emme pea piilus sealt välja :D. Oleks ma koputama hakanud, siis oleks talle otsaette toksinud. Toas ootasid mind just ärganud Triinu ja mängumaailmas olev Kadi. Ma täpselt ei mäleta, millega me alustasime, aga mingi hetk hakkasime vaatama multikat "Kuidas taltsutada lohet" 3D-s. Istusime diivanil nagu värvilised UFO-d reas ja vaatasime :D.

Autor: Kaidi (emme)

Kahjuks ei saanud me lõpuni vaadata, sest Olümpiamängude lõpetamine hakkas ja see on must watch asi. No ja siis söögi tegemisel oli ka abi vaja. Ma lõikusin salati asju ja siis sain Kadi käest õiendada, et paprika on liiga suur. Minu arvates olid täitsa paraja suurusega tükid ja salat oli ka väga hea. Edasi liikuski meie õhtu olümpia lõpetamise saatel ja õhtusööki manustades. Peale söömist mängisime kaarte ka. Mul alguses kohe üldse ei vedanud, aga pärast ikka päris viimaseks ei jäänud. Mingi hetk olin ma nagu puuga pähe saanud ja väsimus ründas nii rängalt, et tegime voodi ära ja ma kustusin hetkega. Hommikul hakkas Triinu äratus karjuma umbes miljon korda ja  telefon oli Triinul käes ja uskuge või mitte Triinu magas nii sügavalt, et isegi mitte ei liigutanud selle lärmi peale :D. Ma hõikasin ka teda paar korda ja siis võtsin telefoni lihtsalt käest ära ja toimetasin Kadini, sest ma ei teadnud ta koodi ja ei saanud ise äratust maha võtta. Enamuse päevast mina õppisin. Täpsemalt tegin oma sihtkohaturunduse esitlust ja projekti. Siis tegi Triinu lõunasööki ja peale seda startisime Tartu poole. See oli pikk sõit (saladuskatte all võin öelda, et postituse pealkiri tuleb ka sellest). Triinu oli enda autoga ja meie Kadiga minu autoga. Selleks, et ta ära ei eksiks ootasin ma teda järgi. Mõni kes minust mööda sõitis vaatas kindlasti, et on idioot ei tunne kiiruse piirangu numbreid ka - sõidab 70 alas 50 ja 60-ga :D. Ja 90 alas sõitsin ma vahepeal 80-ga. Kuigi ma ei saanud aru, kuidas Triinu ikkagi maha jäi sest kõige kiiremini sõitsingi ma 95-ga ja seda ka paaril korral. Teel oli oma maagika minuga, mängis mulle vingerpussi :D. Linnas sees oleks Triinu peaaegu valgusfoori taha jäänud, aga siis leidis ta gaasipedaali üles ja sõitis meile ilusti järgi. Koju jõudes parkisime minu auto värava ette ära, et üle tee elav BMW sellel ajal, kui meie poes oleme, sinna parkida ei saaks. Viisime asjad tuppa ja sõitsime Triinu UFO-ga lõunakeskusesse. Poodlesime palju palju ja siis läksime koju tagasi. No ja muidugi nahaal nagu see BMW on, siis oli ta risti värava ette sõitnud. Nii et mina poleks oma autoga mitte kuidagi välja saanud. No ja UFO-ga ei saanud aeda ka. Kadi siis läks BMW ukse taha ja lasi sealt ära sõita. Kuni tänaseni on küll ilusti oma tänava poolele ära mahtunud.

Täielikult kodus olles, oli väga külm. Tegime igale poole tuled alla, aga ikka võttis aega enne kui majja korralik soe sisse tuli. Raigo pidi laupäev ilusti kütma, aga ta ei olnud isegi pliidi alla tuld teinud -.-

Nagu Vabariigi aastapäeva puhul tavalistes Eesti peredes kaetakse tavalisest veidi parem laud, siis tegime seda ka meie. 

Vabariigi aastapäeva pidusöök: Pizza, šokolaadisõõrikud,
tee, krõpsud ja viineripirukad sinepiga

Vaatasime pingude paraadi, ajasime juttu, mina tõenäoliselt vist veel õppisin ka. Triinu aitas mul vene keelt tõlkida, sest ma tegelesin mingi muu koolitööga, kui nüüd mälus sügavamale ronida. Mingi kell läksime tuttu. Mäletan ainult seda, et hommikul oli ilmselge, et me liiga hilja magama jäime :D.

May your all wishes come true!

Teie 

B.

Eye five! Down low... too slow.

Meil oli väga tore päev. Nimelt Kadri ja Daniel käisid meil külas. Alguses pidid nad lihtsalt külla tulema, aga lõpuks juhtus nii, et ma vabanesin koolist piisavalt vara ja sain nendega (Kadri, Daniel, Kadi ja Triinu) linnatuuriga ühineda. Noh teate küll, kohustuslik Tartu vanalinna ekskursioon - Toomemägi ja raekojaplats jne. Lisaks käisime Jaani kiriku tornis ja ka Werneri kohvikus. Kohvikus oli väga naljakas. Alguses ei leidnud me vaba lauda, siis leidsime neljase laua ja lohistasime ühe tooli juurde. Kuna koogi pidi alumiselt korruselt tooma, siis mina jäin lauda valvama. Kadri ja Daniel avastasid, et aa kõrval saalis on vaba laud, piisavalt suur. Tassisime asjad sinna, ma istusin maha ja lugesin söögikaardi peal olevat infot Werneri kohviku ajaloo kohta. Siis tuli teenindaja ja ütles, et see saal läheb kinni -.-. Ja Kadi küsis minult, et kas sa siis reserveeritud silti ei näinud. Aga siis kui meie sinna viisime oma asjad, siis seda ei olnud seal. Igatahes tassisime siis oma asjad sinna neljasesse lauda tagasi. Sõime kooki, ajasime juttu ja meie Kadiga jõime baileyse kakaod, mis oli tõesti väga hea. Teised jõid kohvi. Kuna ma olen teada tuntud party pooper, siis peale linnatuuri pidin ma ees koju ära minema. Noh üldiselt oli vaja projekt korrastada ja saksa keele kontrolltööks õppida. Triinu, Kadri ja Daniel läksid Ahhaa-sse. Kadi ühines ka minuga party poopimises. Sain Triinult UFO ka selleks, et koju sõita. Parkisin ta ilusti värava ette, opeli ja puu vahele. Ma loodan, et ta seal ikka välja sai täna :D.

Vasakult: Triinu, Kadri, Daniel ja Kadi

Koju jõudes koristasime veidi ja panime oma puudega ahju ja puudega pliidi põlema, et hea soe oleks. Siis hakkasin mina õppima. Täiendasin veel lõplikult oma esitlust sihtkohaturunduse kohta. Siis hakkasin saksa keelt õppima. Millele ma üsna ruttu alla vandusin, sest ei saanud paarist küsimusest aru. Siis hakkasime süüa tegema. Ma olin väga suureks abiks. Ma tervelt pesin porru ära :D. Ja ülejäänud aja õppisin. Arvestades, et ma enda arust eriti ei õppinud, siis läks mul tänane saksa keele töö hästi. Ma sain selle viie, kuigi mõned tähe vead olid ikka ja ühe lünga unustasin ikka täita. Siis Kadi sai toidu valmis ja mina kõllasin Triinule, et uurida, mis kell nad jõuavad. Kuna saabumise kellaaeg oli väga väga kaugel ja kõhud olid eriti nastylt tühjad, siis me sõime lihtsalt kohe ja teised sõid hiljem. Aaa söögiks oli pasta kana-ananassi-seene-porru- koore-kastmes. Minu lemmik :D. No ja siis peale söömist heitsin ma korraks pikali ja Kadi pidi mu üles ajama, kui ma magama jään, aga kokkuvõttes magas Kadi ka XD. Seega minu projekti tegemine koos Sandraga lükkus üsna õhtusse. Kui teistel ka soolane söök ja siis kõigil ühiselt kook söödud sai, hakkasime mängima. Scotlandyard oli esimene mäng. Kusjuures ma ei olnud seda enne mänginud, aga see oli lahe. Isegi kui ma samal ajal saksa keelt õppisin. Kuna üks mäng kestis päris kaua siis teist ringi me ei teinud, vaid võtsime lühema mängu - kuues võtab. Nalja sai ja selgus, et isegi Daniel oskab rohkem numbreid eesti keeles loendada kui Triinu (anna andeks Mintsu, pidin selle ära mainima). Kahjuks pidid meie kauged külalised Austriast öösel veel Viljadnisse sõitma, seega meie õhtu lõppeski kella 23 ajal.
Mul oli väga tore ja ma loodan, et Kadri (Danielka) tuleb meile varsti jälle külla.

Pealkiri on selline, sest see jooksis paar korda meie vestlusest läbi :D

Armastusega
Teie
B.

Nv metsas...

Mainin kohe alguses ära, et pilte laagrist mul ei ole, aga selleks, et postitus megalt igav ei oleks, lisan siia mõned pildid loodusest, mis ma klõpsinud olen.

So I had a weekend. See tähendab seda, et nädalavahetus oli minu päralt. Ma ei olnud tööl vaid planeerisin sinna midagi enda jaoks. Täpsemalt siis olin ma laagris, mis sisaldas endas kolm päeva metsas olemist.
Laager algas reedel väljasõiduga Viljandist. Mind võeti siis sõjaväe auto peale ja rallisime (okei ei rallinud vaid sõitsime)Võhmasse. Seal oli kogunemine, laagri avamine ja rühma jagudeks jaotamine. Ja loomulikult räägiti ka ohutusest ja muust kohustuslikust. Kahjuks võttis see päris palju aega ning selleks ajaks, kui metsa liikuma hakkasime oli õues juba hämar. Metsa jõudmise ajaks oli enam-vähem pime, seega pidime telgid üsna pimedas üles panema. Kõigele lisaks juhtus meie telkimisplatsi all olema prügimägi. Reaalselt seal vedeles igasugust prügi. Nt lusikas, munalõikur, igasugused plastmass ja klaaspudelid, kilekotid, traadijupid jne. Seega telgi alt tuli kõigepealt ära koristada lumi ja siis prügi, enne kui sai ennast telki parkida. No ja veel enne seda, kui ennast telki võis organiseerida, oli vaja maa peale kuuseoksi ka. No selleks, et  pehmem ja kuivem oleks. Saatsime siis suuremad poisid kõigi nelja telgi jaoks kuuseoksi tooma.
Mina istusin veel päris pikalt lõkke ääres ja nautisin mõnusat õhtut. Umbes kahe paiku olin võtnud suuna enda telki, kui kuulsin kõrval telgist lobisemist ja päris kõva häälega. Läksin siis ja koputasin vastu telki, et öörahu on.  Sellele sain ma väga huvitava vastuse. Täpsemalt: Ära mölise!" Vastavalt diktatuurile järgnes öeldule mõnus öine jooks ja loomulikult ei olnud mina see, kes öösel jooksis. Uni tuli alles kella kolme aeg ja kestis väga vähe, sest üsna ruttu hakkas külm. Nimelt öövalve miskipärast küttis ainult kas enda telke või lõket või ei kütnud üldse midagi vaid lihtsalt külmetasid pool kustunud lõkke ümber. No ja muidugi äratus oli ka kella poole kaheksa ajal.
Järgmine päev algaski siis 7:30. Kuna minu telgis olid kõige väiksemad, siis neil läks alati rivvi jõudmisega kõige kauem aega, aga lõpuks jäi neile isegi see meelde, et mina nõuan neilt pikkuse järjekorras rivis olemist. Palju ilusam on vaadata. Lapsed alustasid päeva võimlemisega ja mina kohvi joomise ja toidu jagamisega. Meie kallis Enno tegi söögi. Mis oli väga hea. Palju parem, kui varasemates laagrites kellegi teise tehtud.
Peale söömist hakkasid lapsed õppima kuidas ja millest lõket teha, kui sul ei ole paberit ja muud sellist, millega tavaliselt kodus lõket teha. Kõik jaod said ülesande korjata lõkke tegemiseks materjali ja siis laagriplatsil pidid nad jao peale sellest kolm lõket tegema. Ootan ja ootan no ja ei ole ikka veel kõik lapsed metsast tagasi. Miskipärast olid kolm minu jao kõige vanemat puudu. Ootasin siis veidi veel ja üks hetk nägin, et metsa poolt tuleb suitsu. Jooksin siis ruttu sinna ja mis ma avastasin. Minu kõige vanemad tarkpead olid metsa, suhteliselt kuuse lähedale turba peale lõkke teinud. Milline rõõm - kui juba kõige vanemad sellega hakkama saavad, mida kõike siis veel väiksed välja ei mõtle :D. Õnneks väiksed olid tublid. Noh kustutasime siis selle õnneks veel mitte korralikult põlema läinud lõkke korralikult ära ja läksime laagriplatsi tagasi. Seal tegid siis koos väikestega ilusti lõket :D. Edasi tegelesime orienteerumisega ja rivis kõndimisega. Rivi nägi välja nagu kahe keha ja ühe peaga vihmauss enamuse ajast. Ja loomulikult nagu kuri mina ikka, siis ei väsinud ma seda neile kõva häälega meelde tuletamast. Peale orienteerumist pakkisime oma laagri kokku ja rändasime teise kohta. Asjad muidugi läksid meie sõjaväeautoga, sest olgem ausad osad kaasas olnud tüdrukud ei oleks suutnud oma asju tassida pluss telke poleks suutnud keegi sellist maad tassida.

Uues telkimiskohas ootas meid vaenlane. Ringkaitse oli päris hea. Osad olid näoga telkide poole ehk siis oleks omadele tina andnud :D. Telkide üles panemine võttis ikka korralikult aega. Iseenesest nägi telk parem välja, kui eelmisel päeval, aga selle eest oli telgis sees vett ja muda rohkem. Kuna üks kohalik oli paugutamisest väga häiritud, siis jäi meil õhtune vastutegevus ära. Nii et olude sunnil oli lastel päris palju vaba aega. Kuna telkidesse sai tuli küllaltki varakult alla, siis pidi ise metsas puid juurde tooma. Minu jao omad olid muidugi nagu häda käkerdised ja ei saanud sellega hakkama. Noh aga nagu me osavad ja targad oleme, siis leidsime sellele probleemile lahenduse. Mehed tõid metsast ühe maha kukkunud kuuse. Täitsa ilus kuiv oli teine. Noh lapsed said siis käsisae kätte ja võisid sealt endale nii palju puid saagida kui tahtsid. Me jaoülematega istusime see õhtu pikalt lõkke ääres ja ajasime juttu. Äärmiselt mõnus oli üle pika aja jälle niimoodi oma nädalavahetus veeta.
Ma loodan, et see ei ole nüüd jälle lähiajal (poole aasta sees) ainuke laager.
Aega võttis aga põhilise sain siia kokku võetud.


Olge nummid edasi
B.

Coriolanus

en.wikipedia.org

Ma ei teagi kohe kuidas oma postitust alustada. Ma olen sõnatu. Ja ma isegi ei ignoreeri kedagi vaid olegi sõnatu :D. Okei päris nii hull ka ei ole. Aga ma võin kinnitada, et ma olen väga väga õnnelik, et Kadi olemas on ja ilma täpsemalt teadmata, mida ma vaatama lähen, selle pileti mul osta lasi ja mind seda vaatama viis. Ühesõnaga, me käisime eile Coriolanust vaatamas. See on Shakespeare tragöödia ja räägib ühe Rooma sõduri Caius Marcius Coriolanuse elust. Paremini ma kokkuvõtet teha ei oska. Seega, keda huvitab, googeldage. Ma usun, et vikipeedia või midagi aitab teid :D. 

Ma olen sellest etteastest väga vaimustuses ja kes vähegi huvitatud on, siis minge vaatama, see on seda väärt!

Kui aus olla, siis ma muud ei kirjutakski siia, sest see oleks spoilimine. Seega kui keegi tahab minult rohkem kuulda, siis küsige seda privaatselt ;)

Pärast koju jõudmist, kella poole üheteistkümne ajal, tegime Kadiga

veel ühe tee ja ma mõtlesin, et ah vaataks siis oma horoskoopi ka veel enne, kui uus päev kätte jõuab. Ja see horoskoop lihtsalt kirjeldas nii hästi mu eilset päeva, et ma alustuseks lihtsalt naersin. Tavaliselt on ikka mingi lambi tekst, millest võib-olla üks lause läheb täppi, aga eilne tõi tagasi mu lootuse, et horoskoop vahest ikka toimib ka :D. Kõigele lisaks, et see üldiselt kirjeldas kõike hästi, siis parasjagu, kui seda lugema hakkasin jõin ma teed ka. No ja, et ma ebaoriginaalne oleksin ja teile asi veidi selgem oleks, siis ma kopeerin selle imepärase tekstijupi siia ka: 

"You're already in touch with your emotions - but if you happen to be the least bit irritated, it's going to take an awful lot of self-discipline not to go right off. Drink some herbal tea - and lots of deep breaths."

Ja ongi selle postitusega kõik. 

B.

Thank you for nothing, you useless reptile!

So see on nii, et mina pean andma ja vastu ei saa mitte kui midagi. Lihtsalt ollakse siin, vedeletakse diivanil ja ei olda mitte vähimalgi määral kasulik. Kes saab aru kelle pihta see käib, siis saab ja kes mitte. Ma nüüd võtsin õppust ja alustasin kohe halvaga, et edasi minna heaga.

Vahepeal on tõesti nii palju toimunud, et ma ei teagi kohe kuidas ja millest kriblada. Aga ma üritan kuskilt ja millestki alustada :D. Kinos olen käinud ja pühapäeval on plaan veel minna. Ma olen kaks korda käinud vaatamas multikat "Frozen". Te lihtsalt ei kujuta ette, milline kvaliteedi vahe on Cinamonil ja Ekraanil. Kui see lihtsalt ja labaselt välja öelda, siis Cinamoni 3D prillid ja heli ja pildi kvaliteet on täielik crap. Ekraaniga võrrelda ei saa. 

Kino maffia

Lisaks sellele, et kinos oleme käinud, oleme kodus ka filme vaadanud. Vaatasime "Ender´s game", "Poiss triibulises pidžaamas". See on lihtsalt uskumatu kui hea näitleja Asa Butterfield on. Parim lapsnäitleja üldse! Ma olen temast väga vaimustuses. Mõlemad filmid olid super head. Kuigi Poiss triibulises pidžaamas on meeletult kurb ja nii ebaõiglane, et jube. Nii, et kes on nõrga närviga, neil ei soovita ma seda vaadata. Ma vist nutsin pool filmi ja tund aega peale seda oli ütleme nii, et ŠOKK. Lisaks veel mängib Asa Butterfield filmides "Hugo", "Nanny McPhee ja suur pauk", seriaalis "Merlini seiklused" ja veel filmides, mida mina näinud ei ole (veel): "After Thomas", "Son of Rambow", "The Wolfman".Seega, kes ei tea ja tahab teada, millest ma siin seletan, siis vaadake neid filme ja seriaale!

Kas ta pole mitte armas? 

Praegu on ta muidugi juba vanem ja suurem. Mõned aastad.  

Lisaks leidsime aega, et mind Mentalistiga järje peale aidata ja samuti draakonitega. Veel vaatasime ka Supernaturali uue osa ära. Selle vaatamise käigus jõudsin järeldusele, et Supernatural on meie piibel! Ja see on liiga väärtuslik, et igasugustele troppidele näidata, seega me tegime seda salaja, siis kui troppi siin ei olnud.

See must inimese moodi täpike on Ragne

Eelmine nädalavahetus käisin Ragnega Võrtsu peal uisutamas. Ma ei uskunud, et mul aega on ja seega ei võtnud ka enda uiske kaasa. Totu olin, sest nendega, mis maal olid, oli nii halb uisutada. Need on hoki uisud ja ma ei tea, minu hüppeliigest nad ei toestanud nii nagu vaja ja seega mu jalad väsisid nii ära, et jube.  Sellepärast ei läinud me kaldast ka väga kaugele. See nädal ma kavatsen uuesti proovida. Alguses küll Viljandi järve peal, aga ma loodan pühapäeval Võrtsu peale ka jõuda. Jää kohta oskan nii palju öelda, et iseenesest jää oli hea sile, ainult lumi on peal. Aga see ei takista kaldast kaugele uisutamist. 

Siis kui lund sadas, siis oli Kadil väga hea idee. Ta tuunis veendunult minu autot. Ma olen laisk ja ei viitsi auto aknaid kraapida, sellepärast katan ma esiklaasi ja esimesed küljeaknad tekiga. Kuid Kadi sai pihta sellisele hetkele, kui mul tekike maal oli ja siis kirjutas mu auto peale: 

 Hiljem lisandus sellele veel Poni ja Suksu ka.  Lihtsalt geniaalne eks ? Ma siis jäin ootama, et kas hommikuks on auto muutunud mustaks hobuseks, aga nope. It didn´t work. Ma arvan, et loits oli liiga nõrk või midagi oli valesti hääldatud või oli mingi tähtis komponent puudu. 

Lisaks veel on meil selline tore rituaal nimega teeõhtu või midagi sellist. Ma hetkel veel ei ole mingit head nime välja mõelnud. Aga  ma tegelen sellega. Igatahes... asi käib nii, et mina õpin ja Kadi vb õpib ja me istume all korrusel ja siis üks meist küsib: Kas sa tahad ka teed? Mis teed tahad? Ja siis tavaliselt jääb kõik muu seisma me teeme teed ja otsime midagi nosimist. Nagu näiteks šokolaadi sõõriku: 

Siis me jagame igasugust magusat kraami nagu üks armas paariketeeb, jagab toitu. Ja joome teed (seda ei jagata kellegagi - it´s mine- käib tee kohta). Samal ajal, kui food ja tee on kohale toimetatud, on ka sujuvalt mõni seriaal või film telekas vaatamiseks valmis tekkinud. Ja läinud ta ongi. Tähendab see, et õppimisega on selleks hetkeks ühel pool. Aga ma kinnitan teile, et peale filmi naasen mina tavaliselt õppimise juurde. Aga selliseid õhtuid nimetan mina kvaliteet ajaks. Mida muidugi see nädal pole olnud, sest meil on lisa aksessuaar diivani peal, kes meie rahu häirib õhtuti. 

Neegus naudib ka meiega õhtuid. Eriti meeldib talle siis sülle ronida, kui sul juba arvuti ka süles on. Siis toetab ta pea läpaka ääre peale, hakkab nurruma ja ilastab ka natuke. Vahepeal sügab jalaga touchpad-i, et sul kõik dokumendid ja muud vajalikud asjad paigast ära ajada või kinni panna. Kõige nunnum loom meil. 

Olge ikka musid ja lugege mu postitusi. 

Ma nüüd üritan jälle tubli olla ja tihedamini kirjutada. 

Love ya all my dears

B.

I thought I heard the clippity-clop of a unicorn

Kuna nüüd  on lumi maas ja suvi ametlikult läbi, siis võib meenutusi suvest siia panna küll. 

Pildil on 5 aastane Berle ja Laureenile sünnipäevaks kingitud hobune/poni. Peaaegu oleksime võiduajamise võitnud, aga damn, lõpus kimati ikka meist mööda. Tundub, et valisin vale ratsu endale. 

Aeg läheb kole ruttu viimasel ajal. Nii palju on teha, aga päevas ei ole lihtsalt piisavalt tunde ja minuteid, et kõike jõuaks. Hirmus keeruline on jagada ennast kõige ja kõigi vahel. Sellepärast olengi vabalt võtnud ja endale vähe asju planeerinud. Kuigi peab ütlema, et viimased viis nädalat on tunniplaan suhteliselt lihtne olnud. Päevad oli üpris lühikesed ja ained olid kerged. Aga no alates esmaspäevast läheb jälle ulmeks ära. Kuna ma pole nii ammu trükkinud, siis on materjali päris palju. Ja selleks, et ei tunduks üks postitus liiga pikk, siis ma kirjutan neid lihtsalt mitu.

Siia kirjutan veel oma sünnipäevast. See oli alles 5 päeva tagasi, aga tunne on küll selline, et jummel, sellest on juba kaua kaua aega möödas. Mõtlesin küll, et ei korralda see aasta midagi erilist, aga lõpuks ikka tuli mingi igavene jamamine kolme päeva peale kokku. Kuna õige päev oli pühapäeval, siis peo pidamisega alustasin juba reedel. Ja selle päeva peo pidasin ma Tartus. Kohal olid vaid mõned inimesed. Täpsemalt koos minuga kuus. Ja loomulikult, et igav ei oleks ja vähest aega veel vähemaks võtta, siis otsustasime teemapeo kasuks. Teemaks sa "Draakonid". Olla võis ükskõik kes raamatust, seriaalist või multikast "Kuidas taltsutada lohet" Mina tegin ennast draakoniks.Täpsemalt siis Monstrous nightmare-iks. Võrdlus sellega milline loom päriselt on ja milline mina olin:


Kadi oli ka draakon, ainult et ta tegi ennast Toothlessiks. Triinu ja Issi olid Viikingid ning Kadi ema oli kana ja Mari lammas.

Viikingid, nende toit ja lemmikloom

Minu Draakon ja Lammas

See on lihtalt nii hea, et seda pidi teistega  ka jagama

Peo lõpuks sai kanast viiking

Taustal olev simpson on kõige tähtsam :D

Viiking Triinu the Rootless on puudu 

Nii see oli reedese sünnipäevaliste koosseis. Kõikki ühele pildile ei saanud, sest keegi ju pidi selle saatusliku klõpsu ka tegema. Pidu oli väga tore ja mina jäin väga rahule. Mul on kahju, et osad tulla ei saanud, aga ega ma ju veel ära ei sure nii et järgmine aasta jälle. Me mängisime erinevaid mänge. Joonistamise alias oli väga vahva. Mina üritasin joonistada Winnie Poohi ja siis pakuti, et see on Mart Laar, nii palju siis minu joonistamise oskusest. Mängisime ka imagot. Ma arvan, et Maril oli veidi raske ja igav, sest ilmselt oli 5 ühe vastu, kuna Mari teab natuke Kadit ja Triinust olen veidi rääkinud, aga teiste kohta ei teadnud ta eriti midagi. Seega ma arvan, et see mäng oli natuke igav.
Laupäeval alustasin ma hommikul kohe koristamist. Miskipärast ärkasin ma peavaluga, kuigi eelmisel päeval isegi ei joonud midagi eriti. Nii et jah koristasin, samal ajal Triinu ja Kadi käisid shoppamas. Triinul oli pükse vaja. Selleks ajaks kui nad tagasi jõudsid, siis oli mul suurem osa koristatud ka. Triinu veel mugis ruttu midagi ja siis hakkasime koos Viljandi poole sõitma. Kuna Triinu sõitis esimest korda üksinda Tartus, siis ma sõitsin tal ees ja ootasin teda ristmikel ilusti järgi, et ta turvaliselt linnast välja saaks. Maanteel alguses ei pannud ma tähele, et ta mu tagant ära kadus. Siis ma rikkusin seadust ja helistasin talle sõidu ajal, et kontrollida, kas kõik ikka korras. Aga õnneks ta lihtsalt sõitis aeglasemalt kui mina. Kõigi andmete järgi jõudis ta turvaliselt Viljandisse ka. Ja ma olen väga uhke Trintsu üle, et ta nii tubli oli :)
Kui koju jõudsin, siis hakkasin kohe toimetama. Aitasin emmel veel küpsetistega tegeleda ja nõusid otsida jne. Käisin pesus ära ja sättisin ennast valmis. Siis helistas tädi Viive, et millal nad tulla võivad. Alguses ütlesin, et tulge siis seitsmeks ja siis mõtlesin ümber, et võite kohe ka tulla, sest kõik peale minu soengu oli peoks valmis. Muidugi ei tulnud nad enne poolt kaheksat. Aga sellegi poolest oli lõbus ja veidi enne ühteist hakkasime linna liikuma. Sest mul oli plaanitud tegelikult Viljandi rahva ja sugulastega Qclubis pidutseda. Aga osa keda kutsusin ei saanud tulla, teine osa ka ei tulnud, kolmas osa tuli lühikeseks ajaks ja siis neljas osa oli minuga lõpuni ehk siis kella kaheni. Sest siis ma enam ei viitsind olla klubis, mõtlesime cheersi vaatama minna, aga Heidit ei lastud sinna sisse, sest tal oli ISIC kaart ainult. Kuid ma tänan neid, kes tulla said!
No sellega siis ei läinud nii nagu pidi. Aga mis seal ikka. Ega ma vananemist ei lõpeta ja järgmine aasta saab uuesti katsetada.
Helina Reino kinkisid mulle üliarmsa ükssarviku. Ma nimetasin ta Nightmare-iks. Ehk siis Nightmare The Unicorn.

Kahjuks oli Helina peol väga lühikest aega ja Reino ei saanud üldse tulla. Pole teda ammu näinud, oleks tore olnud. 

Lisaks veel sain endale Näljamängude teise ja kolmanda raamatu. Teise ja kolmanda sellepärast, et esimest ei olnud praegu raamatupoes olemas. Ma  nüüd hakkan sellele jahti pidama :D. Ja lisaks sellele ühele osale saan ma mõne raamatu veel :). So awesome. 

Pühapäeval käis veel tädi Jaana oma lastega ja oli palju kära. Seega lõpuks Tartusse puhkama saamine oli väga teretulnud. Muidugi välja arvatud see, et ma pidin kohe õppima hakkama. 

Selline oli siis minu vananemisprotsessi tähistamine see aasta.

With Love
B.