I thought I heard the clippity-clop of a unicorn

Kuna nüüd  on lumi maas ja suvi ametlikult läbi, siis võib meenutusi suvest siia panna küll. 

Pildil on 5 aastane Berle ja Laureenile sünnipäevaks kingitud hobune/poni. Peaaegu oleksime võiduajamise võitnud, aga damn, lõpus kimati ikka meist mööda. Tundub, et valisin vale ratsu endale. 

Aeg läheb kole ruttu viimasel ajal. Nii palju on teha, aga päevas ei ole lihtsalt piisavalt tunde ja minuteid, et kõike jõuaks. Hirmus keeruline on jagada ennast kõige ja kõigi vahel. Sellepärast olengi vabalt võtnud ja endale vähe asju planeerinud. Kuigi peab ütlema, et viimased viis nädalat on tunniplaan suhteliselt lihtne olnud. Päevad oli üpris lühikesed ja ained olid kerged. Aga no alates esmaspäevast läheb jälle ulmeks ära. Kuna ma pole nii ammu trükkinud, siis on materjali päris palju. Ja selleks, et ei tunduks üks postitus liiga pikk, siis ma kirjutan neid lihtsalt mitu.

Siia kirjutan veel oma sünnipäevast. See oli alles 5 päeva tagasi, aga tunne on küll selline, et jummel, sellest on juba kaua kaua aega möödas. Mõtlesin küll, et ei korralda see aasta midagi erilist, aga lõpuks ikka tuli mingi igavene jamamine kolme päeva peale kokku. Kuna õige päev oli pühapäeval, siis peo pidamisega alustasin juba reedel. Ja selle päeva peo pidasin ma Tartus. Kohal olid vaid mõned inimesed. Täpsemalt koos minuga kuus. Ja loomulikult, et igav ei oleks ja vähest aega veel vähemaks võtta, siis otsustasime teemapeo kasuks. Teemaks sa "Draakonid". Olla võis ükskõik kes raamatust, seriaalist või multikast "Kuidas taltsutada lohet" Mina tegin ennast draakoniks.Täpsemalt siis Monstrous nightmare-iks. Võrdlus sellega milline loom päriselt on ja milline mina olin:


Kadi oli ka draakon, ainult et ta tegi ennast Toothlessiks. Triinu ja Issi olid Viikingid ning Kadi ema oli kana ja Mari lammas.

Viikingid, nende toit ja lemmikloom

Minu Draakon ja Lammas

See on lihtalt nii hea, et seda pidi teistega  ka jagama

Peo lõpuks sai kanast viiking

Taustal olev simpson on kõige tähtsam :D

Viiking Triinu the Rootless on puudu 

Nii see oli reedese sünnipäevaliste koosseis. Kõikki ühele pildile ei saanud, sest keegi ju pidi selle saatusliku klõpsu ka tegema. Pidu oli väga tore ja mina jäin väga rahule. Mul on kahju, et osad tulla ei saanud, aga ega ma ju veel ära ei sure nii et järgmine aasta jälle. Me mängisime erinevaid mänge. Joonistamise alias oli väga vahva. Mina üritasin joonistada Winnie Poohi ja siis pakuti, et see on Mart Laar, nii palju siis minu joonistamise oskusest. Mängisime ka imagot. Ma arvan, et Maril oli veidi raske ja igav, sest ilmselt oli 5 ühe vastu, kuna Mari teab natuke Kadit ja Triinust olen veidi rääkinud, aga teiste kohta ei teadnud ta eriti midagi. Seega ma arvan, et see mäng oli natuke igav.
Laupäeval alustasin ma hommikul kohe koristamist. Miskipärast ärkasin ma peavaluga, kuigi eelmisel päeval isegi ei joonud midagi eriti. Nii et jah koristasin, samal ajal Triinu ja Kadi käisid shoppamas. Triinul oli pükse vaja. Selleks ajaks kui nad tagasi jõudsid, siis oli mul suurem osa koristatud ka. Triinu veel mugis ruttu midagi ja siis hakkasime koos Viljandi poole sõitma. Kuna Triinu sõitis esimest korda üksinda Tartus, siis ma sõitsin tal ees ja ootasin teda ristmikel ilusti järgi, et ta turvaliselt linnast välja saaks. Maanteel alguses ei pannud ma tähele, et ta mu tagant ära kadus. Siis ma rikkusin seadust ja helistasin talle sõidu ajal, et kontrollida, kas kõik ikka korras. Aga õnneks ta lihtsalt sõitis aeglasemalt kui mina. Kõigi andmete järgi jõudis ta turvaliselt Viljandisse ka. Ja ma olen väga uhke Trintsu üle, et ta nii tubli oli :)
Kui koju jõudsin, siis hakkasin kohe toimetama. Aitasin emmel veel küpsetistega tegeleda ja nõusid otsida jne. Käisin pesus ära ja sättisin ennast valmis. Siis helistas tädi Viive, et millal nad tulla võivad. Alguses ütlesin, et tulge siis seitsmeks ja siis mõtlesin ümber, et võite kohe ka tulla, sest kõik peale minu soengu oli peoks valmis. Muidugi ei tulnud nad enne poolt kaheksat. Aga sellegi poolest oli lõbus ja veidi enne ühteist hakkasime linna liikuma. Sest mul oli plaanitud tegelikult Viljandi rahva ja sugulastega Qclubis pidutseda. Aga osa keda kutsusin ei saanud tulla, teine osa ka ei tulnud, kolmas osa tuli lühikeseks ajaks ja siis neljas osa oli minuga lõpuni ehk siis kella kaheni. Sest siis ma enam ei viitsind olla klubis, mõtlesime cheersi vaatama minna, aga Heidit ei lastud sinna sisse, sest tal oli ISIC kaart ainult. Kuid ma tänan neid, kes tulla said!
No sellega siis ei läinud nii nagu pidi. Aga mis seal ikka. Ega ma vananemist ei lõpeta ja järgmine aasta saab uuesti katsetada.
Helina Reino kinkisid mulle üliarmsa ükssarviku. Ma nimetasin ta Nightmare-iks. Ehk siis Nightmare The Unicorn.

Kahjuks oli Helina peol väga lühikest aega ja Reino ei saanud üldse tulla. Pole teda ammu näinud, oleks tore olnud. 

Lisaks veel sain endale Näljamängude teise ja kolmanda raamatu. Teise ja kolmanda sellepärast, et esimest ei olnud praegu raamatupoes olemas. Ma  nüüd hakkan sellele jahti pidama :D. Ja lisaks sellele ühele osale saan ma mõne raamatu veel :). So awesome. 

Pühapäeval käis veel tädi Jaana oma lastega ja oli palju kära. Seega lõpuks Tartusse puhkama saamine oli väga teretulnud. Muidugi välja arvatud see, et ma pidin kohe õppima hakkama. 

Selline oli siis minu vananemisprotsessi tähistamine see aasta.

With Love
B.