Can't you go a little faster? It's kinda hard with you pulling on my brain!

Agar nagu ma olen, siis ma tahan Teile rääkida (kirjutada) natuke oma vabariigi aastapäevast ja sellele eelnenud päevast.
Kuna esmaspäev, ehk siis vabariigi aastapäev, on koolist vaba päev läksin ma 23-nda päeval Rakkesse. Või noh sõitma hakkasin päeval ja kohale jõudsin päevase aja lõppemise poolel (kella 16 ajal kuskil). Viljandist Rakesse on suhteliselt pikk sõit ja kui sa oled veel üksinda ka autos, siis tundub, et ei jõuagi kunagi kohale. Lisaks ei tulnud raadiost absoluutselt mitte mingit head muusikat ja häid plaate ei olnud ka autos. No ja muidugi kui kohale jõudsin, siis oli tuul nii suur, et tahtis auto ukse uuesti kinni lükata :D. Korjasin siis selle nodi, mida autosse jätta ei saanud sülle ja läksin trepist üles. Peale pikka autos istumist tundus kolmas korrus ikka väga kaugel olevat.
Kui ma lõpuks trepist üles jõudsin ja hingamise tagasi sain, siis hakkasin uksele koputama, aga enne kui seda teha jõudsin tuli uks lahti ja emme pea piilus sealt välja :D. Oleks ma koputama hakanud, siis oleks talle otsaette toksinud. Toas ootasid mind just ärganud Triinu ja mängumaailmas olev Kadi. Ma täpselt ei mäleta, millega me alustasime, aga mingi hetk hakkasime vaatama multikat "Kuidas taltsutada lohet" 3D-s. Istusime diivanil nagu värvilised UFO-d reas ja vaatasime :D.

Autor: Kaidi (emme)

Kahjuks ei saanud me lõpuni vaadata, sest Olümpiamängude lõpetamine hakkas ja see on must watch asi. No ja siis söögi tegemisel oli ka abi vaja. Ma lõikusin salati asju ja siis sain Kadi käest õiendada, et paprika on liiga suur. Minu arvates olid täitsa paraja suurusega tükid ja salat oli ka väga hea. Edasi liikuski meie õhtu olümpia lõpetamise saatel ja õhtusööki manustades. Peale söömist mängisime kaarte ka. Mul alguses kohe üldse ei vedanud, aga pärast ikka päris viimaseks ei jäänud. Mingi hetk olin ma nagu puuga pähe saanud ja väsimus ründas nii rängalt, et tegime voodi ära ja ma kustusin hetkega. Hommikul hakkas Triinu äratus karjuma umbes miljon korda ja  telefon oli Triinul käes ja uskuge või mitte Triinu magas nii sügavalt, et isegi mitte ei liigutanud selle lärmi peale :D. Ma hõikasin ka teda paar korda ja siis võtsin telefoni lihtsalt käest ära ja toimetasin Kadini, sest ma ei teadnud ta koodi ja ei saanud ise äratust maha võtta. Enamuse päevast mina õppisin. Täpsemalt tegin oma sihtkohaturunduse esitlust ja projekti. Siis tegi Triinu lõunasööki ja peale seda startisime Tartu poole. See oli pikk sõit (saladuskatte all võin öelda, et postituse pealkiri tuleb ka sellest). Triinu oli enda autoga ja meie Kadiga minu autoga. Selleks, et ta ära ei eksiks ootasin ma teda järgi. Mõni kes minust mööda sõitis vaatas kindlasti, et on idioot ei tunne kiiruse piirangu numbreid ka - sõidab 70 alas 50 ja 60-ga :D. Ja 90 alas sõitsin ma vahepeal 80-ga. Kuigi ma ei saanud aru, kuidas Triinu ikkagi maha jäi sest kõige kiiremini sõitsingi ma 95-ga ja seda ka paaril korral. Teel oli oma maagika minuga, mängis mulle vingerpussi :D. Linnas sees oleks Triinu peaaegu valgusfoori taha jäänud, aga siis leidis ta gaasipedaali üles ja sõitis meile ilusti järgi. Koju jõudes parkisime minu auto värava ette ära, et üle tee elav BMW sellel ajal, kui meie poes oleme, sinna parkida ei saaks. Viisime asjad tuppa ja sõitsime Triinu UFO-ga lõunakeskusesse. Poodlesime palju palju ja siis läksime koju tagasi. No ja muidugi nahaal nagu see BMW on, siis oli ta risti värava ette sõitnud. Nii et mina poleks oma autoga mitte kuidagi välja saanud. No ja UFO-ga ei saanud aeda ka. Kadi siis läks BMW ukse taha ja lasi sealt ära sõita. Kuni tänaseni on küll ilusti oma tänava poolele ära mahtunud.

Täielikult kodus olles, oli väga külm. Tegime igale poole tuled alla, aga ikka võttis aega enne kui majja korralik soe sisse tuli. Raigo pidi laupäev ilusti kütma, aga ta ei olnud isegi pliidi alla tuld teinud -.-

Nagu Vabariigi aastapäeva puhul tavalistes Eesti peredes kaetakse tavalisest veidi parem laud, siis tegime seda ka meie. 

Vabariigi aastapäeva pidusöök: Pizza, šokolaadisõõrikud,
tee, krõpsud ja viineripirukad sinepiga

Vaatasime pingude paraadi, ajasime juttu, mina tõenäoliselt vist veel õppisin ka. Triinu aitas mul vene keelt tõlkida, sest ma tegelesin mingi muu koolitööga, kui nüüd mälus sügavamale ronida. Mingi kell läksime tuttu. Mäletan ainult seda, et hommikul oli ilmselge, et me liiga hilja magama jäime :D.

May your all wishes come true!

Teie 

B.