Nv metsas...

Mainin kohe alguses ära, et pilte laagrist mul ei ole, aga selleks, et postitus megalt igav ei oleks, lisan siia mõned pildid loodusest, mis ma klõpsinud olen.

So I had a weekend. See tähendab seda, et nädalavahetus oli minu päralt. Ma ei olnud tööl vaid planeerisin sinna midagi enda jaoks. Täpsemalt siis olin ma laagris, mis sisaldas endas kolm päeva metsas olemist.
Laager algas reedel väljasõiduga Viljandist. Mind võeti siis sõjaväe auto peale ja rallisime (okei ei rallinud vaid sõitsime)Võhmasse. Seal oli kogunemine, laagri avamine ja rühma jagudeks jaotamine. Ja loomulikult räägiti ka ohutusest ja muust kohustuslikust. Kahjuks võttis see päris palju aega ning selleks ajaks, kui metsa liikuma hakkasime oli õues juba hämar. Metsa jõudmise ajaks oli enam-vähem pime, seega pidime telgid üsna pimedas üles panema. Kõigele lisaks juhtus meie telkimisplatsi all olema prügimägi. Reaalselt seal vedeles igasugust prügi. Nt lusikas, munalõikur, igasugused plastmass ja klaaspudelid, kilekotid, traadijupid jne. Seega telgi alt tuli kõigepealt ära koristada lumi ja siis prügi, enne kui sai ennast telki parkida. No ja veel enne seda, kui ennast telki võis organiseerida, oli vaja maa peale kuuseoksi ka. No selleks, et  pehmem ja kuivem oleks. Saatsime siis suuremad poisid kõigi nelja telgi jaoks kuuseoksi tooma.
Mina istusin veel päris pikalt lõkke ääres ja nautisin mõnusat õhtut. Umbes kahe paiku olin võtnud suuna enda telki, kui kuulsin kõrval telgist lobisemist ja päris kõva häälega. Läksin siis ja koputasin vastu telki, et öörahu on.  Sellele sain ma väga huvitava vastuse. Täpsemalt: Ära mölise!" Vastavalt diktatuurile järgnes öeldule mõnus öine jooks ja loomulikult ei olnud mina see, kes öösel jooksis. Uni tuli alles kella kolme aeg ja kestis väga vähe, sest üsna ruttu hakkas külm. Nimelt öövalve miskipärast küttis ainult kas enda telke või lõket või ei kütnud üldse midagi vaid lihtsalt külmetasid pool kustunud lõkke ümber. No ja muidugi äratus oli ka kella poole kaheksa ajal.
Järgmine päev algaski siis 7:30. Kuna minu telgis olid kõige väiksemad, siis neil läks alati rivvi jõudmisega kõige kauem aega, aga lõpuks jäi neile isegi see meelde, et mina nõuan neilt pikkuse järjekorras rivis olemist. Palju ilusam on vaadata. Lapsed alustasid päeva võimlemisega ja mina kohvi joomise ja toidu jagamisega. Meie kallis Enno tegi söögi. Mis oli väga hea. Palju parem, kui varasemates laagrites kellegi teise tehtud.
Peale söömist hakkasid lapsed õppima kuidas ja millest lõket teha, kui sul ei ole paberit ja muud sellist, millega tavaliselt kodus lõket teha. Kõik jaod said ülesande korjata lõkke tegemiseks materjali ja siis laagriplatsil pidid nad jao peale sellest kolm lõket tegema. Ootan ja ootan no ja ei ole ikka veel kõik lapsed metsast tagasi. Miskipärast olid kolm minu jao kõige vanemat puudu. Ootasin siis veidi veel ja üks hetk nägin, et metsa poolt tuleb suitsu. Jooksin siis ruttu sinna ja mis ma avastasin. Minu kõige vanemad tarkpead olid metsa, suhteliselt kuuse lähedale turba peale lõkke teinud. Milline rõõm - kui juba kõige vanemad sellega hakkama saavad, mida kõike siis veel väiksed välja ei mõtle :D. Õnneks väiksed olid tublid. Noh kustutasime siis selle õnneks veel mitte korralikult põlema läinud lõkke korralikult ära ja läksime laagriplatsi tagasi. Seal tegid siis koos väikestega ilusti lõket :D. Edasi tegelesime orienteerumisega ja rivis kõndimisega. Rivi nägi välja nagu kahe keha ja ühe peaga vihmauss enamuse ajast. Ja loomulikult nagu kuri mina ikka, siis ei väsinud ma seda neile kõva häälega meelde tuletamast. Peale orienteerumist pakkisime oma laagri kokku ja rändasime teise kohta. Asjad muidugi läksid meie sõjaväeautoga, sest olgem ausad osad kaasas olnud tüdrukud ei oleks suutnud oma asju tassida pluss telke poleks suutnud keegi sellist maad tassida.

Uues telkimiskohas ootas meid vaenlane. Ringkaitse oli päris hea. Osad olid näoga telkide poole ehk siis oleks omadele tina andnud :D. Telkide üles panemine võttis ikka korralikult aega. Iseenesest nägi telk parem välja, kui eelmisel päeval, aga selle eest oli telgis sees vett ja muda rohkem. Kuna üks kohalik oli paugutamisest väga häiritud, siis jäi meil õhtune vastutegevus ära. Nii et olude sunnil oli lastel päris palju vaba aega. Kuna telkidesse sai tuli küllaltki varakult alla, siis pidi ise metsas puid juurde tooma. Minu jao omad olid muidugi nagu häda käkerdised ja ei saanud sellega hakkama. Noh aga nagu me osavad ja targad oleme, siis leidsime sellele probleemile lahenduse. Mehed tõid metsast ühe maha kukkunud kuuse. Täitsa ilus kuiv oli teine. Noh lapsed said siis käsisae kätte ja võisid sealt endale nii palju puid saagida kui tahtsid. Me jaoülematega istusime see õhtu pikalt lõkke ääres ja ajasime juttu. Äärmiselt mõnus oli üle pika aja jälle niimoodi oma nädalavahetus veeta.
Ma loodan, et see ei ole nüüd jälle lähiajal (poole aasta sees) ainuke laager.
Aega võttis aga põhilise sain siia kokku võetud.


Olge nummid edasi
B.