Can't you go a little faster? It's kinda hard with you pulling on my brain!

Agar nagu ma olen, siis ma tahan Teile rääkida (kirjutada) natuke oma vabariigi aastapäevast ja sellele eelnenud päevast.
Kuna esmaspäev, ehk siis vabariigi aastapäev, on koolist vaba päev läksin ma 23-nda päeval Rakkesse. Või noh sõitma hakkasin päeval ja kohale jõudsin päevase aja lõppemise poolel (kella 16 ajal kuskil). Viljandist Rakesse on suhteliselt pikk sõit ja kui sa oled veel üksinda ka autos, siis tundub, et ei jõuagi kunagi kohale. Lisaks ei tulnud raadiost absoluutselt mitte mingit head muusikat ja häid plaate ei olnud ka autos. No ja muidugi kui kohale jõudsin, siis oli tuul nii suur, et tahtis auto ukse uuesti kinni lükata :D. Korjasin siis selle nodi, mida autosse jätta ei saanud sülle ja läksin trepist üles. Peale pikka autos istumist tundus kolmas korrus ikka väga kaugel olevat.
Kui ma lõpuks trepist üles jõudsin ja hingamise tagasi sain, siis hakkasin uksele koputama, aga enne kui seda teha jõudsin tuli uks lahti ja emme pea piilus sealt välja :D. Oleks ma koputama hakanud, siis oleks talle otsaette toksinud. Toas ootasid mind just ärganud Triinu ja mängumaailmas olev Kadi. Ma täpselt ei mäleta, millega me alustasime, aga mingi hetk hakkasime vaatama multikat "Kuidas taltsutada lohet" 3D-s. Istusime diivanil nagu värvilised UFO-d reas ja vaatasime :D.

Autor: Kaidi (emme)

Kahjuks ei saanud me lõpuni vaadata, sest Olümpiamängude lõpetamine hakkas ja see on must watch asi. No ja siis söögi tegemisel oli ka abi vaja. Ma lõikusin salati asju ja siis sain Kadi käest õiendada, et paprika on liiga suur. Minu arvates olid täitsa paraja suurusega tükid ja salat oli ka väga hea. Edasi liikuski meie õhtu olümpia lõpetamise saatel ja õhtusööki manustades. Peale söömist mängisime kaarte ka. Mul alguses kohe üldse ei vedanud, aga pärast ikka päris viimaseks ei jäänud. Mingi hetk olin ma nagu puuga pähe saanud ja väsimus ründas nii rängalt, et tegime voodi ära ja ma kustusin hetkega. Hommikul hakkas Triinu äratus karjuma umbes miljon korda ja  telefon oli Triinul käes ja uskuge või mitte Triinu magas nii sügavalt, et isegi mitte ei liigutanud selle lärmi peale :D. Ma hõikasin ka teda paar korda ja siis võtsin telefoni lihtsalt käest ära ja toimetasin Kadini, sest ma ei teadnud ta koodi ja ei saanud ise äratust maha võtta. Enamuse päevast mina õppisin. Täpsemalt tegin oma sihtkohaturunduse esitlust ja projekti. Siis tegi Triinu lõunasööki ja peale seda startisime Tartu poole. See oli pikk sõit (saladuskatte all võin öelda, et postituse pealkiri tuleb ka sellest). Triinu oli enda autoga ja meie Kadiga minu autoga. Selleks, et ta ära ei eksiks ootasin ma teda järgi. Mõni kes minust mööda sõitis vaatas kindlasti, et on idioot ei tunne kiiruse piirangu numbreid ka - sõidab 70 alas 50 ja 60-ga :D. Ja 90 alas sõitsin ma vahepeal 80-ga. Kuigi ma ei saanud aru, kuidas Triinu ikkagi maha jäi sest kõige kiiremini sõitsingi ma 95-ga ja seda ka paaril korral. Teel oli oma maagika minuga, mängis mulle vingerpussi :D. Linnas sees oleks Triinu peaaegu valgusfoori taha jäänud, aga siis leidis ta gaasipedaali üles ja sõitis meile ilusti järgi. Koju jõudes parkisime minu auto värava ette ära, et üle tee elav BMW sellel ajal, kui meie poes oleme, sinna parkida ei saaks. Viisime asjad tuppa ja sõitsime Triinu UFO-ga lõunakeskusesse. Poodlesime palju palju ja siis läksime koju tagasi. No ja muidugi nahaal nagu see BMW on, siis oli ta risti värava ette sõitnud. Nii et mina poleks oma autoga mitte kuidagi välja saanud. No ja UFO-ga ei saanud aeda ka. Kadi siis läks BMW ukse taha ja lasi sealt ära sõita. Kuni tänaseni on küll ilusti oma tänava poolele ära mahtunud.

Täielikult kodus olles, oli väga külm. Tegime igale poole tuled alla, aga ikka võttis aega enne kui majja korralik soe sisse tuli. Raigo pidi laupäev ilusti kütma, aga ta ei olnud isegi pliidi alla tuld teinud -.-

Nagu Vabariigi aastapäeva puhul tavalistes Eesti peredes kaetakse tavalisest veidi parem laud, siis tegime seda ka meie. 

Vabariigi aastapäeva pidusöök: Pizza, šokolaadisõõrikud,
tee, krõpsud ja viineripirukad sinepiga

Vaatasime pingude paraadi, ajasime juttu, mina tõenäoliselt vist veel õppisin ka. Triinu aitas mul vene keelt tõlkida, sest ma tegelesin mingi muu koolitööga, kui nüüd mälus sügavamale ronida. Mingi kell läksime tuttu. Mäletan ainult seda, et hommikul oli ilmselge, et me liiga hilja magama jäime :D.

May your all wishes come true!

Teie 

B.

Eye five! Down low... too slow.

Meil oli väga tore päev. Nimelt Kadri ja Daniel käisid meil külas. Alguses pidid nad lihtsalt külla tulema, aga lõpuks juhtus nii, et ma vabanesin koolist piisavalt vara ja sain nendega (Kadri, Daniel, Kadi ja Triinu) linnatuuriga ühineda. Noh teate küll, kohustuslik Tartu vanalinna ekskursioon - Toomemägi ja raekojaplats jne. Lisaks käisime Jaani kiriku tornis ja ka Werneri kohvikus. Kohvikus oli väga naljakas. Alguses ei leidnud me vaba lauda, siis leidsime neljase laua ja lohistasime ühe tooli juurde. Kuna koogi pidi alumiselt korruselt tooma, siis mina jäin lauda valvama. Kadri ja Daniel avastasid, et aa kõrval saalis on vaba laud, piisavalt suur. Tassisime asjad sinna, ma istusin maha ja lugesin söögikaardi peal olevat infot Werneri kohviku ajaloo kohta. Siis tuli teenindaja ja ütles, et see saal läheb kinni -.-. Ja Kadi küsis minult, et kas sa siis reserveeritud silti ei näinud. Aga siis kui meie sinna viisime oma asjad, siis seda ei olnud seal. Igatahes tassisime siis oma asjad sinna neljasesse lauda tagasi. Sõime kooki, ajasime juttu ja meie Kadiga jõime baileyse kakaod, mis oli tõesti väga hea. Teised jõid kohvi. Kuna ma olen teada tuntud party pooper, siis peale linnatuuri pidin ma ees koju ära minema. Noh üldiselt oli vaja projekt korrastada ja saksa keele kontrolltööks õppida. Triinu, Kadri ja Daniel läksid Ahhaa-sse. Kadi ühines ka minuga party poopimises. Sain Triinult UFO ka selleks, et koju sõita. Parkisin ta ilusti värava ette, opeli ja puu vahele. Ma loodan, et ta seal ikka välja sai täna :D.

Vasakult: Triinu, Kadri, Daniel ja Kadi

Koju jõudes koristasime veidi ja panime oma puudega ahju ja puudega pliidi põlema, et hea soe oleks. Siis hakkasin mina õppima. Täiendasin veel lõplikult oma esitlust sihtkohaturunduse kohta. Siis hakkasin saksa keelt õppima. Millele ma üsna ruttu alla vandusin, sest ei saanud paarist küsimusest aru. Siis hakkasime süüa tegema. Ma olin väga suureks abiks. Ma tervelt pesin porru ära :D. Ja ülejäänud aja õppisin. Arvestades, et ma enda arust eriti ei õppinud, siis läks mul tänane saksa keele töö hästi. Ma sain selle viie, kuigi mõned tähe vead olid ikka ja ühe lünga unustasin ikka täita. Siis Kadi sai toidu valmis ja mina kõllasin Triinule, et uurida, mis kell nad jõuavad. Kuna saabumise kellaaeg oli väga väga kaugel ja kõhud olid eriti nastylt tühjad, siis me sõime lihtsalt kohe ja teised sõid hiljem. Aaa söögiks oli pasta kana-ananassi-seene-porru- koore-kastmes. Minu lemmik :D. No ja siis peale söömist heitsin ma korraks pikali ja Kadi pidi mu üles ajama, kui ma magama jään, aga kokkuvõttes magas Kadi ka XD. Seega minu projekti tegemine koos Sandraga lükkus üsna õhtusse. Kui teistel ka soolane söök ja siis kõigil ühiselt kook söödud sai, hakkasime mängima. Scotlandyard oli esimene mäng. Kusjuures ma ei olnud seda enne mänginud, aga see oli lahe. Isegi kui ma samal ajal saksa keelt õppisin. Kuna üks mäng kestis päris kaua siis teist ringi me ei teinud, vaid võtsime lühema mängu - kuues võtab. Nalja sai ja selgus, et isegi Daniel oskab rohkem numbreid eesti keeles loendada kui Triinu (anna andeks Mintsu, pidin selle ära mainima). Kahjuks pidid meie kauged külalised Austriast öösel veel Viljadnisse sõitma, seega meie õhtu lõppeski kella 23 ajal.
Mul oli väga tore ja ma loodan, et Kadri (Danielka) tuleb meile varsti jälle külla.

Pealkiri on selline, sest see jooksis paar korda meie vestlusest läbi :D

Armastusega
Teie
B.

Nv metsas...

Mainin kohe alguses ära, et pilte laagrist mul ei ole, aga selleks, et postitus megalt igav ei oleks, lisan siia mõned pildid loodusest, mis ma klõpsinud olen.

So I had a weekend. See tähendab seda, et nädalavahetus oli minu päralt. Ma ei olnud tööl vaid planeerisin sinna midagi enda jaoks. Täpsemalt siis olin ma laagris, mis sisaldas endas kolm päeva metsas olemist.
Laager algas reedel väljasõiduga Viljandist. Mind võeti siis sõjaväe auto peale ja rallisime (okei ei rallinud vaid sõitsime)Võhmasse. Seal oli kogunemine, laagri avamine ja rühma jagudeks jaotamine. Ja loomulikult räägiti ka ohutusest ja muust kohustuslikust. Kahjuks võttis see päris palju aega ning selleks ajaks, kui metsa liikuma hakkasime oli õues juba hämar. Metsa jõudmise ajaks oli enam-vähem pime, seega pidime telgid üsna pimedas üles panema. Kõigele lisaks juhtus meie telkimisplatsi all olema prügimägi. Reaalselt seal vedeles igasugust prügi. Nt lusikas, munalõikur, igasugused plastmass ja klaaspudelid, kilekotid, traadijupid jne. Seega telgi alt tuli kõigepealt ära koristada lumi ja siis prügi, enne kui sai ennast telki parkida. No ja veel enne seda, kui ennast telki võis organiseerida, oli vaja maa peale kuuseoksi ka. No selleks, et  pehmem ja kuivem oleks. Saatsime siis suuremad poisid kõigi nelja telgi jaoks kuuseoksi tooma.
Mina istusin veel päris pikalt lõkke ääres ja nautisin mõnusat õhtut. Umbes kahe paiku olin võtnud suuna enda telki, kui kuulsin kõrval telgist lobisemist ja päris kõva häälega. Läksin siis ja koputasin vastu telki, et öörahu on.  Sellele sain ma väga huvitava vastuse. Täpsemalt: Ära mölise!" Vastavalt diktatuurile järgnes öeldule mõnus öine jooks ja loomulikult ei olnud mina see, kes öösel jooksis. Uni tuli alles kella kolme aeg ja kestis väga vähe, sest üsna ruttu hakkas külm. Nimelt öövalve miskipärast küttis ainult kas enda telke või lõket või ei kütnud üldse midagi vaid lihtsalt külmetasid pool kustunud lõkke ümber. No ja muidugi äratus oli ka kella poole kaheksa ajal.
Järgmine päev algaski siis 7:30. Kuna minu telgis olid kõige väiksemad, siis neil läks alati rivvi jõudmisega kõige kauem aega, aga lõpuks jäi neile isegi see meelde, et mina nõuan neilt pikkuse järjekorras rivis olemist. Palju ilusam on vaadata. Lapsed alustasid päeva võimlemisega ja mina kohvi joomise ja toidu jagamisega. Meie kallis Enno tegi söögi. Mis oli väga hea. Palju parem, kui varasemates laagrites kellegi teise tehtud.
Peale söömist hakkasid lapsed õppima kuidas ja millest lõket teha, kui sul ei ole paberit ja muud sellist, millega tavaliselt kodus lõket teha. Kõik jaod said ülesande korjata lõkke tegemiseks materjali ja siis laagriplatsil pidid nad jao peale sellest kolm lõket tegema. Ootan ja ootan no ja ei ole ikka veel kõik lapsed metsast tagasi. Miskipärast olid kolm minu jao kõige vanemat puudu. Ootasin siis veidi veel ja üks hetk nägin, et metsa poolt tuleb suitsu. Jooksin siis ruttu sinna ja mis ma avastasin. Minu kõige vanemad tarkpead olid metsa, suhteliselt kuuse lähedale turba peale lõkke teinud. Milline rõõm - kui juba kõige vanemad sellega hakkama saavad, mida kõike siis veel väiksed välja ei mõtle :D. Õnneks väiksed olid tublid. Noh kustutasime siis selle õnneks veel mitte korralikult põlema läinud lõkke korralikult ära ja läksime laagriplatsi tagasi. Seal tegid siis koos väikestega ilusti lõket :D. Edasi tegelesime orienteerumisega ja rivis kõndimisega. Rivi nägi välja nagu kahe keha ja ühe peaga vihmauss enamuse ajast. Ja loomulikult nagu kuri mina ikka, siis ei väsinud ma seda neile kõva häälega meelde tuletamast. Peale orienteerumist pakkisime oma laagri kokku ja rändasime teise kohta. Asjad muidugi läksid meie sõjaväeautoga, sest olgem ausad osad kaasas olnud tüdrukud ei oleks suutnud oma asju tassida pluss telke poleks suutnud keegi sellist maad tassida.

Uues telkimiskohas ootas meid vaenlane. Ringkaitse oli päris hea. Osad olid näoga telkide poole ehk siis oleks omadele tina andnud :D. Telkide üles panemine võttis ikka korralikult aega. Iseenesest nägi telk parem välja, kui eelmisel päeval, aga selle eest oli telgis sees vett ja muda rohkem. Kuna üks kohalik oli paugutamisest väga häiritud, siis jäi meil õhtune vastutegevus ära. Nii et olude sunnil oli lastel päris palju vaba aega. Kuna telkidesse sai tuli küllaltki varakult alla, siis pidi ise metsas puid juurde tooma. Minu jao omad olid muidugi nagu häda käkerdised ja ei saanud sellega hakkama. Noh aga nagu me osavad ja targad oleme, siis leidsime sellele probleemile lahenduse. Mehed tõid metsast ühe maha kukkunud kuuse. Täitsa ilus kuiv oli teine. Noh lapsed said siis käsisae kätte ja võisid sealt endale nii palju puid saagida kui tahtsid. Me jaoülematega istusime see õhtu pikalt lõkke ääres ja ajasime juttu. Äärmiselt mõnus oli üle pika aja jälle niimoodi oma nädalavahetus veeta.
Ma loodan, et see ei ole nüüd jälle lähiajal (poole aasta sees) ainuke laager.
Aega võttis aga põhilise sain siia kokku võetud.


Olge nummid edasi
B.

Coriolanus

en.wikipedia.org

Ma ei teagi kohe kuidas oma postitust alustada. Ma olen sõnatu. Ja ma isegi ei ignoreeri kedagi vaid olegi sõnatu :D. Okei päris nii hull ka ei ole. Aga ma võin kinnitada, et ma olen väga väga õnnelik, et Kadi olemas on ja ilma täpsemalt teadmata, mida ma vaatama lähen, selle pileti mul osta lasi ja mind seda vaatama viis. Ühesõnaga, me käisime eile Coriolanust vaatamas. See on Shakespeare tragöödia ja räägib ühe Rooma sõduri Caius Marcius Coriolanuse elust. Paremini ma kokkuvõtet teha ei oska. Seega, keda huvitab, googeldage. Ma usun, et vikipeedia või midagi aitab teid :D. 

Ma olen sellest etteastest väga vaimustuses ja kes vähegi huvitatud on, siis minge vaatama, see on seda väärt!

Kui aus olla, siis ma muud ei kirjutakski siia, sest see oleks spoilimine. Seega kui keegi tahab minult rohkem kuulda, siis küsige seda privaatselt ;)

Pärast koju jõudmist, kella poole üheteistkümne ajal, tegime Kadiga

veel ühe tee ja ma mõtlesin, et ah vaataks siis oma horoskoopi ka veel enne, kui uus päev kätte jõuab. Ja see horoskoop lihtsalt kirjeldas nii hästi mu eilset päeva, et ma alustuseks lihtsalt naersin. Tavaliselt on ikka mingi lambi tekst, millest võib-olla üks lause läheb täppi, aga eilne tõi tagasi mu lootuse, et horoskoop vahest ikka toimib ka :D. Kõigele lisaks, et see üldiselt kirjeldas kõike hästi, siis parasjagu, kui seda lugema hakkasin jõin ma teed ka. No ja, et ma ebaoriginaalne oleksin ja teile asi veidi selgem oleks, siis ma kopeerin selle imepärase tekstijupi siia ka: 

"You're already in touch with your emotions - but if you happen to be the least bit irritated, it's going to take an awful lot of self-discipline not to go right off. Drink some herbal tea - and lots of deep breaths."

Ja ongi selle postitusega kõik. 

B.