Luuletused

See nädal olen ma palju luuletusi lugenud, sest kõigepealt käskis seda teha Kadi ja siis lihtsalt tuli tunne, et on vaja ka terve ülejäänud nädala neid lugeda...
Üle pika aja jälle võtsin enda mapi lahti ja lugesin sinna kokku kogutud luuletusi. Muidugi enamusel puudub autor. Eks ma kunagi olin noor ja loll ja ei mõelnud, et autor on väga oluline. Nüüd on mul soov teiega mõnda luuletust jagada. Ja siit nad tulevad:

Naeratus

... Ei maksa midagi, aga loob palju.

... Rikastab neid, kes ta saab, tegemata

Vaesemaks neid, kes ta annavad.

... Loob õnne kodus, äris ja on 

sõpruse märgiks.

Naeratust ei saa osta, kerjata,

laenata ega varastada, sest ta ei 

oma mingit väärtust enne, kui

ta Kellelegi antakse...

...NAERATA...

Valge laul

Sipelgad üle me jalge

samblasse sibasid,

all oli ülastest valge,

latvades lindudest.

Mets oli ülastest valge.

Allikas: www.123rf.com

Kevade säbruseid pilvi

vaikides saatsime.

Püüdsin su säravaid silmi,

hetkeks nad tabasin.

Mets oli täis sinu silmi...

Mets oli ülastest valge,

taevad said pilvituks.

Sipelgad üle me jalge,

sipelgad südames.

Kõik oli valge, nii valge...

Vaimudetund

Lea Tabur

Kõik meeled on ergud ja ootvel.

Ma mõtlen ja loodan

Ja uni ei usalda mind.

Võiks midagi mängida - 

Mõtete lugemist, näiteks, - 

Kus tahe on vaba

Ja sõnadel puudub sund.

Kõik asjad on hinges - 

Kõik räägivad oma juttu.

Vaid mina seal olen

Kui üksinda ekslev vaim.

Ma ootan ja loodan,

Et enne kui taganen uttu,

Mind keegi peab omaks - 

Üks teine kodutu vaim...

Sadulaga Hobu

Üks kihutav hobune, kel uhke on traav

mu uneilmas minuga kapata saab.

Ta hirnatus elab mu mõtete teel,

öö hämaras sadulgi seljas tal veel.

See hobune meenub mul kastani all,

mis sest, et teistele kuulub ta tall.

Mu hobu, kes minuga traavis kord teel,

need silmad mind kaugustes jälgivad veel. 

Ta vabana suvedeslendas kui nool

ka talvistel teede, kui ootas mind kool.

Neid valjaste kõlinaid kuuleb veel hing

on meeles ta jälgede lumine ring.

Pilk peatub mul mängutoa hobuste peal, 

kuid tõeline ratsu ei unune eal.

Ma lapsena unistust uskuma jäin,

seal öösiti ratsuga traavimas käin.

Allikas: www.neevaaed.ee

Tärkamise aegu

Lõhnakannike -

maaema maimuke

sarapupõõsa all vilus,

õrna ja leebe lõhnaga,

õrnalt ja leebelt ilus.

Kastepiisake särab ta kuurmel 

mahedalt lillal

nagu küsimus:

 "Lapsuke, tuled mind noppima? Millal?"

Nii nii, sellega on nüüd väikene valik luuletusi otsas. Ja ma tõesti ei tea enamuse autoreid. Ja ei mäleta ka kuskohast ma need luuletused leidnud olen. 

Ma loodan, et teile mu Kallid meeldisid need luuletused ;) 

B.