Thank you for nothing, you useless reptile!

So see on nii, et mina pean andma ja vastu ei saa mitte kui midagi. Lihtsalt ollakse siin, vedeletakse diivanil ja ei olda mitte vähimalgi määral kasulik. Kes saab aru kelle pihta see käib, siis saab ja kes mitte. Ma nüüd võtsin õppust ja alustasin kohe halvaga, et edasi minna heaga.

Vahepeal on tõesti nii palju toimunud, et ma ei teagi kohe kuidas ja millest kriblada. Aga ma üritan kuskilt ja millestki alustada :D. Kinos olen käinud ja pühapäeval on plaan veel minna. Ma olen kaks korda käinud vaatamas multikat "Frozen". Te lihtsalt ei kujuta ette, milline kvaliteedi vahe on Cinamonil ja Ekraanil. Kui see lihtsalt ja labaselt välja öelda, siis Cinamoni 3D prillid ja heli ja pildi kvaliteet on täielik crap. Ekraaniga võrrelda ei saa. 

Kino maffia

Lisaks sellele, et kinos oleme käinud, oleme kodus ka filme vaadanud. Vaatasime "Ender´s game", "Poiss triibulises pidžaamas". See on lihtsalt uskumatu kui hea näitleja Asa Butterfield on. Parim lapsnäitleja üldse! Ma olen temast väga vaimustuses. Mõlemad filmid olid super head. Kuigi Poiss triibulises pidžaamas on meeletult kurb ja nii ebaõiglane, et jube. Nii, et kes on nõrga närviga, neil ei soovita ma seda vaadata. Ma vist nutsin pool filmi ja tund aega peale seda oli ütleme nii, et ŠOKK. Lisaks veel mängib Asa Butterfield filmides "Hugo", "Nanny McPhee ja suur pauk", seriaalis "Merlini seiklused" ja veel filmides, mida mina näinud ei ole (veel): "After Thomas", "Son of Rambow", "The Wolfman".Seega, kes ei tea ja tahab teada, millest ma siin seletan, siis vaadake neid filme ja seriaale!

Kas ta pole mitte armas? 

Praegu on ta muidugi juba vanem ja suurem. Mõned aastad.  

Lisaks leidsime aega, et mind Mentalistiga järje peale aidata ja samuti draakonitega. Veel vaatasime ka Supernaturali uue osa ära. Selle vaatamise käigus jõudsin järeldusele, et Supernatural on meie piibel! Ja see on liiga väärtuslik, et igasugustele troppidele näidata, seega me tegime seda salaja, siis kui troppi siin ei olnud.

See must inimese moodi täpike on Ragne

Eelmine nädalavahetus käisin Ragnega Võrtsu peal uisutamas. Ma ei uskunud, et mul aega on ja seega ei võtnud ka enda uiske kaasa. Totu olin, sest nendega, mis maal olid, oli nii halb uisutada. Need on hoki uisud ja ma ei tea, minu hüppeliigest nad ei toestanud nii nagu vaja ja seega mu jalad väsisid nii ära, et jube.  Sellepärast ei läinud me kaldast ka väga kaugele. See nädal ma kavatsen uuesti proovida. Alguses küll Viljandi järve peal, aga ma loodan pühapäeval Võrtsu peale ka jõuda. Jää kohta oskan nii palju öelda, et iseenesest jää oli hea sile, ainult lumi on peal. Aga see ei takista kaldast kaugele uisutamist. 

Siis kui lund sadas, siis oli Kadil väga hea idee. Ta tuunis veendunult minu autot. Ma olen laisk ja ei viitsi auto aknaid kraapida, sellepärast katan ma esiklaasi ja esimesed küljeaknad tekiga. Kuid Kadi sai pihta sellisele hetkele, kui mul tekike maal oli ja siis kirjutas mu auto peale: 

 Hiljem lisandus sellele veel Poni ja Suksu ka.  Lihtsalt geniaalne eks ? Ma siis jäin ootama, et kas hommikuks on auto muutunud mustaks hobuseks, aga nope. It didn´t work. Ma arvan, et loits oli liiga nõrk või midagi oli valesti hääldatud või oli mingi tähtis komponent puudu. 

Lisaks veel on meil selline tore rituaal nimega teeõhtu või midagi sellist. Ma hetkel veel ei ole mingit head nime välja mõelnud. Aga  ma tegelen sellega. Igatahes... asi käib nii, et mina õpin ja Kadi vb õpib ja me istume all korrusel ja siis üks meist küsib: Kas sa tahad ka teed? Mis teed tahad? Ja siis tavaliselt jääb kõik muu seisma me teeme teed ja otsime midagi nosimist. Nagu näiteks šokolaadi sõõriku: 

Siis me jagame igasugust magusat kraami nagu üks armas paariketeeb, jagab toitu. Ja joome teed (seda ei jagata kellegagi - it´s mine- käib tee kohta). Samal ajal, kui food ja tee on kohale toimetatud, on ka sujuvalt mõni seriaal või film telekas vaatamiseks valmis tekkinud. Ja läinud ta ongi. Tähendab see, et õppimisega on selleks hetkeks ühel pool. Aga ma kinnitan teile, et peale filmi naasen mina tavaliselt õppimise juurde. Aga selliseid õhtuid nimetan mina kvaliteet ajaks. Mida muidugi see nädal pole olnud, sest meil on lisa aksessuaar diivani peal, kes meie rahu häirib õhtuti. 

Neegus naudib ka meiega õhtuid. Eriti meeldib talle siis sülle ronida, kui sul juba arvuti ka süles on. Siis toetab ta pea läpaka ääre peale, hakkab nurruma ja ilastab ka natuke. Vahepeal sügab jalaga touchpad-i, et sul kõik dokumendid ja muud vajalikud asjad paigast ära ajada või kinni panna. Kõige nunnum loom meil. 

Olge ikka musid ja lugege mu postitusi. 

Ma nüüd üritan jälle tubli olla ja tihedamini kirjutada. 

Love ya all my dears

B.

I thought I heard the clippity-clop of a unicorn

Kuna nüüd  on lumi maas ja suvi ametlikult läbi, siis võib meenutusi suvest siia panna küll. 

Pildil on 5 aastane Berle ja Laureenile sünnipäevaks kingitud hobune/poni. Peaaegu oleksime võiduajamise võitnud, aga damn, lõpus kimati ikka meist mööda. Tundub, et valisin vale ratsu endale. 

Aeg läheb kole ruttu viimasel ajal. Nii palju on teha, aga päevas ei ole lihtsalt piisavalt tunde ja minuteid, et kõike jõuaks. Hirmus keeruline on jagada ennast kõige ja kõigi vahel. Sellepärast olengi vabalt võtnud ja endale vähe asju planeerinud. Kuigi peab ütlema, et viimased viis nädalat on tunniplaan suhteliselt lihtne olnud. Päevad oli üpris lühikesed ja ained olid kerged. Aga no alates esmaspäevast läheb jälle ulmeks ära. Kuna ma pole nii ammu trükkinud, siis on materjali päris palju. Ja selleks, et ei tunduks üks postitus liiga pikk, siis ma kirjutan neid lihtsalt mitu.

Siia kirjutan veel oma sünnipäevast. See oli alles 5 päeva tagasi, aga tunne on küll selline, et jummel, sellest on juba kaua kaua aega möödas. Mõtlesin küll, et ei korralda see aasta midagi erilist, aga lõpuks ikka tuli mingi igavene jamamine kolme päeva peale kokku. Kuna õige päev oli pühapäeval, siis peo pidamisega alustasin juba reedel. Ja selle päeva peo pidasin ma Tartus. Kohal olid vaid mõned inimesed. Täpsemalt koos minuga kuus. Ja loomulikult, et igav ei oleks ja vähest aega veel vähemaks võtta, siis otsustasime teemapeo kasuks. Teemaks sa "Draakonid". Olla võis ükskõik kes raamatust, seriaalist või multikast "Kuidas taltsutada lohet" Mina tegin ennast draakoniks.Täpsemalt siis Monstrous nightmare-iks. Võrdlus sellega milline loom päriselt on ja milline mina olin:


Kadi oli ka draakon, ainult et ta tegi ennast Toothlessiks. Triinu ja Issi olid Viikingid ning Kadi ema oli kana ja Mari lammas.

Viikingid, nende toit ja lemmikloom

Minu Draakon ja Lammas

See on lihtalt nii hea, et seda pidi teistega  ka jagama

Peo lõpuks sai kanast viiking

Taustal olev simpson on kõige tähtsam :D

Viiking Triinu the Rootless on puudu 

Nii see oli reedese sünnipäevaliste koosseis. Kõikki ühele pildile ei saanud, sest keegi ju pidi selle saatusliku klõpsu ka tegema. Pidu oli väga tore ja mina jäin väga rahule. Mul on kahju, et osad tulla ei saanud, aga ega ma ju veel ära ei sure nii et järgmine aasta jälle. Me mängisime erinevaid mänge. Joonistamise alias oli väga vahva. Mina üritasin joonistada Winnie Poohi ja siis pakuti, et see on Mart Laar, nii palju siis minu joonistamise oskusest. Mängisime ka imagot. Ma arvan, et Maril oli veidi raske ja igav, sest ilmselt oli 5 ühe vastu, kuna Mari teab natuke Kadit ja Triinust olen veidi rääkinud, aga teiste kohta ei teadnud ta eriti midagi. Seega ma arvan, et see mäng oli natuke igav.
Laupäeval alustasin ma hommikul kohe koristamist. Miskipärast ärkasin ma peavaluga, kuigi eelmisel päeval isegi ei joonud midagi eriti. Nii et jah koristasin, samal ajal Triinu ja Kadi käisid shoppamas. Triinul oli pükse vaja. Selleks ajaks kui nad tagasi jõudsid, siis oli mul suurem osa koristatud ka. Triinu veel mugis ruttu midagi ja siis hakkasime koos Viljandi poole sõitma. Kuna Triinu sõitis esimest korda üksinda Tartus, siis ma sõitsin tal ees ja ootasin teda ristmikel ilusti järgi, et ta turvaliselt linnast välja saaks. Maanteel alguses ei pannud ma tähele, et ta mu tagant ära kadus. Siis ma rikkusin seadust ja helistasin talle sõidu ajal, et kontrollida, kas kõik ikka korras. Aga õnneks ta lihtsalt sõitis aeglasemalt kui mina. Kõigi andmete järgi jõudis ta turvaliselt Viljandisse ka. Ja ma olen väga uhke Trintsu üle, et ta nii tubli oli :)
Kui koju jõudsin, siis hakkasin kohe toimetama. Aitasin emmel veel küpsetistega tegeleda ja nõusid otsida jne. Käisin pesus ära ja sättisin ennast valmis. Siis helistas tädi Viive, et millal nad tulla võivad. Alguses ütlesin, et tulge siis seitsmeks ja siis mõtlesin ümber, et võite kohe ka tulla, sest kõik peale minu soengu oli peoks valmis. Muidugi ei tulnud nad enne poolt kaheksat. Aga sellegi poolest oli lõbus ja veidi enne ühteist hakkasime linna liikuma. Sest mul oli plaanitud tegelikult Viljandi rahva ja sugulastega Qclubis pidutseda. Aga osa keda kutsusin ei saanud tulla, teine osa ka ei tulnud, kolmas osa tuli lühikeseks ajaks ja siis neljas osa oli minuga lõpuni ehk siis kella kaheni. Sest siis ma enam ei viitsind olla klubis, mõtlesime cheersi vaatama minna, aga Heidit ei lastud sinna sisse, sest tal oli ISIC kaart ainult. Kuid ma tänan neid, kes tulla said!
No sellega siis ei läinud nii nagu pidi. Aga mis seal ikka. Ega ma vananemist ei lõpeta ja järgmine aasta saab uuesti katsetada.
Helina Reino kinkisid mulle üliarmsa ükssarviku. Ma nimetasin ta Nightmare-iks. Ehk siis Nightmare The Unicorn.

Kahjuks oli Helina peol väga lühikest aega ja Reino ei saanud üldse tulla. Pole teda ammu näinud, oleks tore olnud. 

Lisaks veel sain endale Näljamängude teise ja kolmanda raamatu. Teise ja kolmanda sellepärast, et esimest ei olnud praegu raamatupoes olemas. Ma  nüüd hakkan sellele jahti pidama :D. Ja lisaks sellele ühele osale saan ma mõne raamatu veel :). So awesome. 

Pühapäeval käis veel tädi Jaana oma lastega ja oli palju kära. Seega lõpuks Tartusse puhkama saamine oli väga teretulnud. Muidugi välja arvatud see, et ma pidin kohe õppima hakkama. 

Selline oli siis minu vananemisprotsessi tähistamine see aasta.

With Love
B.

Mari´le

Kuna see lugu kummitab Marit ja ta tahtis seda telefoni helinaks, siis ma tuunisin seda veidi. Ma loodan, et meeldib. Head vaatamist/kuulamist!

B.

Jõulud ja aastavahetus

Jõulud ja aastavahetus oli crazy aeg. Mind kodus praktiliselt ei olnud. 24.dets olime perega vanaema juures ja tähistasime seal jõule. 25.dets sai ka jõule tähistatud, aga Tartus ja  koos Katu ja minu perega. 26.dest olin ma öösel tööl. Rahvast oli päris palju, kuna oli 16 + pidu. No ja vanusepiirangu tõttu mõtlesime siis ühe alkoholivaba kokteili ka välja. Colors oli selle nimi ja seda osteti vaid üks. Awesome eks :D. Õnneks, et üks, sest nende tegemine võttis päris palju aega. Noh sheikida oli vaja.
27.dets ma sain natuke puhata. Kella kuue aeg läksime tädi Kati 60 aasta juubelile. Tore oli vaadata, kuidas lapsed ringi jooksid, sest täpselt 10 aastat tagasi jooksime seal ise täpselt samamoodi. Pidu oli rahulik ja Raigo oli kaine autojuht, seega sain mina ka natuke šampust juua. Aga, aga nagu seekord moes oli, siis kõik olid Berle vihkajad ja tort oli paksult pähklitega kaetud. Ma kartsin, et uueks aastaks saan juba pähkliallergia, sest mulle kingiti enamuses pähklišokolaadi ja pähklikooke tehti ja pähklikomme pakuti. Point on selles, et ma ei söö pähkleid millegagi koos. Aga tundub, et ma jäin vist ellu. Vähemalt praegu veel. Viimased pähkliga kommid olid küll nii, et paar tükksi sõin ja siis oli juba kõhus karusell möllamas :D Aga pärast sünnipäeva lasin lõdvaks ja läksin koos Mari-ga peole. Ma siis sain ka esimest korda elus club Red-is käidud. Ausalt, ei olnud minu lemmik. Õhku oli väga väga vähe. Aga no vähemalt sai tantsida ja ennast vabalt tunda. Viisin Virvele jõulude puhul kommi ka :). Mingi hetk läks pidu igavaks. DJ oli täielik loodusõnnetus. Lihtsalt nii kurb, et ta üleminekuid mängida ei osanud. No ja siis me mõtlesimegi, et läheme vaatame sinna toredasse cheers´i ka. Minul olid 12cm kontsad ja Maril veidi väiksemad ja siis me jalutasime mingi kolme aeg hommikul, linnavahel. Sel hetkel oli päris õudne, aga ma arvan, et see tuli hoopis kasuks meile. Cheers´i me ei jõudnudki, vaid olime seal väljas ja ajasime Mari sõbraga juttu ja siis läksime koju ka, sest meile anti infot selle kohta, kui mõttetu pidu cheers´is ikka on. No ja siis magasime kuni varajase hommikuni (varajase minu jaoks). Kell 12 läksin massaaži. See aitab veidi selja valu vastu. Ning hiljem läksin ööseks tööle.
Siis jääb vahepeale veel kaks päeva, millest ma eriti midagi ei mäleta. Ning 31, see tore aastavahetus. Kella kaheksaks jõudsin ma Viljandisse. Lootsin, et saan veel poest läbi käia, aga kõik poed, kuhu ma läksin olid juba kinni -.-. Igatahes edasi võtsin Mari peale ja läksime kõppu. Ausalt öeldes ma üldse ei imestanud, et inimesed olid selleks ajaks juba kergelt napsised, kui meie kohale jõudsime. Aga koht oli väga mõnus. Mulle meeldisid hullult saali suured aknad. Vot sellist elutuba tahaks ma endale :D Toa nurgas oleks kamina ja siis peaaegu maast laeni aknad. Mmm varakevadel, päike paistaks aknast sisse ja siis istuks kuskil tugitoolis akna juures või lambanaha peal põrandal, nurruks ja loeks raamatut :D. Igatahes Kõpu gängiga veetsime aega kuni poole üheteistkümneni, sest siis pidin mina ära tööle minema :(. Jap aastavahetuse veetsin ma jälle tööl. Õnneks oli inimeis ja ma ei pidanud tervet ööd niisama tühja passima ning igavlema. Kuigi öö lõppes ikkagi tobedalt.Ja ma sain alles kell 7 hommikul koju. Nagu tavaliselt oli tagaiste kaine autojuhi teenuseid vajavaid isikuid täis :D. Peaks kohamaksu seadma, et enne autosse ei saa või midagi. Kliente on kohe peaaegu iga nädalavahetus :D.
Paar päeva enne aasta vahetamist võtsin ma vastu otsuse, et 1.jaanuaril lähen ma ära Tartusse. Puhkan ja õpin seal 4 päeva enne kooli. Seda ma ka tegin. Esimese õhtul panin oma kompsud kokku ja rändasin ära Tartusse. No ja selle paari päeva jooksul sain ikka oma asjad valmis ja natuke jõudsin ikka puhata ka. Nii et võis kool alata küll :)

Olge mõnusad
B. 

Praktikast ja selle lõpust.

Nii nüüd ma poel juba väga väga ammu kirjutanud. See tuleneb sellest, et Tallinnas, seal kus ma ööbisin, ei olnud mul internetti. Seega ei vedanud enda läpakat kaasa ja ei kirjutanud ka midagi. No ja nädalavahetused, kui kodus käisin, olid nii kiired, et kohati ei jäänud aega isegi magamiseks. No ja peale praktikat oli see pühade värk. Siis olin ka üks päev siin ja teine seal. Ühesõnaga aega kriblamiseks ei polnud :D.
Praktika möödus mul väga positiivselt. Ma saan oma tööd Tartus edasi teha. Ja kevadise praktika saan ka samas kohas sooritada. Teate kui hea tunne on, et kevadel ei ole vaja hakata uuesti mingit bürood otsima hakata. Üks suurja väsitav kirjade saatmine ja büroodesse helistamine jääb ära.
Estravelis oli väga tore. Kõik töötajad olid sõbralikud ja mind küsimuste korral alati valmis aitama. Täitsa kurb oli ära minna. Sai juba armsaks mu oma raamatupidaja XD (kontorikaaslane) ja muidugi e-äri tüübid - parimad. Praktikalt sain ma tõesti väga hea kogemuse. Kuigi see kindlasti pole päris see, mida õpetaja arvas, siis mina olen väga rahul. Õppisin ikka kõvasti juurde ja sain oma koolist kogutud teadmisi ja oskusi ka rakendada.
Toimus ka väike jõulupidu, millest ma alguses üritasin kõrvale hiilida, kuna kartsin, et ei tea eriti kedagi ja siis ma olen mingi peo pidur või on mul lihtsalt igav. Aga praktikajuhendaja suutis mu ikkagi ära rääkida ja kui aus olla, siis ma ei kahetse, et läksin. Sain kõikide nimed selgeks ja lõbus oli ka. No ja muidugi suureks üllatuseks käis ka jõuluvana. Kingitus oli väga tore. Tervel Estravelil ühesugune. Mulle väga väga meeldis pakendil olnud luuletus. Väga armas lahendus firma poolt.

 Sisemist valgust ja silmade sära,

 saadame aasta ühiselt ära.

 Varsti on nagunii tulemas uus,

 toogu ta soojust ja õnne nii suurt!

             Jõuluvana

See siis on seal pildil oleval karbil kirjas. Aga kuna mu telefon on natuke liiga luts, siis ta lihtsalt keeldus ilusa ja loetava pildi tegemisest.

No ja nagu mulle öeldi, et see aasta on kohvrite teema, siis minu e-ärikad kinkisid mulle kohvri. Nime saab sinna hõbedase asja peale kirjutada, et kohver kaotsi ei läheks :).

Ma olen väga tänulik sooja vastuvõtu ja toreda ärasaatmise eest !

See oli väga lühike kokkuvõte minu praktikast.

B.