Moka Moka Moka

Tänane päev algas siis suhteliselt uniselt, tuterdasin alla ja andsin Neegusele putru(konservi), pesin näo külma veega üle, et veidi erksamaks saada, sest peegel tõestas mulle, et ma mitte ainult ei võtnud voodist kaasa patja, vaid madratsi ka. Tagasi üleval korrusel olles hakkasin juukseid kammima: need olid nii elektrit täis ja võimatu oli kammida. Seega panin nad krunni, et nad terve päeva kuskil näo küljes või mujal kinni ei oleks. Viimasel ajal on nad lihtsalt jubedalt elektrilised. Pool kaheksa vedasin ennast jälle alla korrusele tagasi. Panin vee keema, et kohvi teha ja hakkasin võikusid meisterdama. Need valmis, siis istusin Kadiga laua äärde ja hakkasime sööma  ja juttu ajama nagu enamus hommikutel. Lihtsalt muliseme XD. Kaheksa läbi viis minutit läksime majast välja, lukustasime ukse ja jalutasime bussikasse bussi ootama. Ajasime päris kõva häälega juttu, kuni ma avastasin, et inimesed vaatavad ja kuulavad meid, ma siis tõmbasin veidi soundi vaiksemaks. Täna jäi buss päris kõvasti hiljaks, sest kui me kooli ukse juurde jõudsime, siis kell helises tundi. Andsin kiiresti oma mantli ära ja jooksin pm maja teise otsa, kolmandale korrusele klassi nr 312. Algas tund, mis venis nii jubedalt, et mul oli juba tunne, et täna ei pääsegi sealt minema. 90 minutit hiljem sai veidi puhata ja siis tuli elada üle järgmised 90 minutit samas klassis ja õppeaine oli ka sama. Oi kui palju hullemini see tund venis. Mul oli tunne, et tahaks magama jääda. Miskipärast selle õpetajaga tunnid lähevad kõik nagu aegluubis. Kui see tund ükskord otsa sai, siis oli taevalik tunne: jee vabadus mingiks ajaks. Läksime juba klassiruumi nr 301 juurde, kui mul tuli mõte minna õpetajalt küsima, mida me selles tunnis teeme. Läksimegi Sandraga. Jõudsin ära küsida, mida me tunnis tegema hakkame ja sain vastuseks selle : " Te võite ära minna küll, me nagunii hakkame Lääne-Eesti küsimustele vastama ja ma tean, et te teete selle kodus ise ka ära." Me siis teavitasime veel teda sellest, et me lähme kohvik-restorani Moka. Selleks, et saaksime ära teha oma esitluse ettevõtte kohta, mille peab esitama homme. Nii me siis läksimegi, võtsime garderoobist oma mantlid, panime need selga ja liikusime bussile. Kesklinnas ronisime bussist välja ja jalutasime Mokasse.

Seal tellisin mina endale caffe latte ja royal valge koogi ja Sandra tellis sama koogi , ainult et joogiks valis ta kakao. Istusime seal, ajasime juttu ja vaatasime ja arutasime teeninduse üle. Kook oli ülihea, aga lõpuks muutus nii magusaks, et me kumbki ei suutnud seda lõpuni süüa. Siis liikusime tagasi kooli poole. Jõudsime ilusti enne viimase tunni algust kooli tagasi. Selleks tunniks on minu lemmik -  suhtlemispsühholoogia. Kahjuks kestis see tund väga lühikest aega, vaatasime filmi " Isa" lõppu, kuna teine rühm jäi sellega pooleli ja siis tegime ühe testi. Siis tulin koju, jalutades rääkisin Emmega ja tegin plaane, kuidas ma kodus kõigepealt teen süüa ja siis tassin puid ja siis teen esitluse, aga minu üllatuseks oli Kadi juba kodus ja söök oli enam-vähem valmis. Ja Neegu oli väga tubli, ta oli kuskilt hiire püüdnud ja jättis selle elutoa ukse juurde põrandale, et me ikka kindlasti näeksime ja teda kiidaksime. No siis ma viskasin asjad voodile ja läksin puid tooma ja panin ahjud ja pliidi põlema. Siis sõime ja mina hakkasin esitlust tegema. Sellega sain peaaegu valmis, siis imesin tolmu ära ja pesin nõud. Ükskõik mida muud ma teha ei üritanud, pidin ma siiski uuesti  õppima hakkama. Nüüd siis juba Eesti turismigeograafiat. Vahepeal läks Kadi sõbranna juurde mingit kooli asja tegema ja mina puhkuseks hakkisin porgandeid ja kurke. Kui Kadi tagasi jõudis hakkasime neid dipikastmega sööma. Samal ajal õppisin ka, tubli nagu ma olen :D. Miskipärast saab meil Kadiga alati nalja ja nüüd leiutas ta veel uue sõna ka : trüüp = tüüp ja tropp.
Igatahes oli päris lahe päev. Kui palju sa ikka kooli lõunapausi restoranis(kohvik-restoranis)pead.