Nii nii nii. Kell on mega palju, mina olen "mega adekvaatne" kirjutama seda postitust. Ühesõnaga täna hommik algas nii, et ma olin 3 h maganud ja siis liikusin kooli. Või noh ärkasin kell seitse, et ennast riide panna ja juukseid kammida ja nii, noh teate küll, naitse värk. Esimene tund oli suhtlemispsühholoogia ja see oli äärmiselt tähtis, kuna me vaatasime seal ürgmeest ja selle kohta peab tegema mingi ülesande, ainult ma veel täpselt ei tea millise XD. Teine tund ei olnud mul ennast enam väga rakse ärkvel hoida, kuna seal sain ma netis ringi möllata. Aga kolmas tund, oi pekki. Kohe tunni alguses juba hakkasin ma haigutama ja siis selgus, et me hakkame veel filmi ka vaatama. Oi õudust... Alguses pidime vaatama filmi" Jaan Manitski tagasitule", aga see plaat oli pekkis ja ei hakanud tööle. Okei siis õpetaja tõi järgmise ja see oli Eesti kohta ja selle taustaks käisid sellised ilusad ja rahulikud ja mis eriti veel tähtis on , uinutavad laulud. Mul oli mega raske oma silmi lahti hoida, ja siis lõpuks ikka mingi 10 või 5 minutit magasin tunnist maha. Siis ärkasin, kui õps ütles, et tänaseks on kõik ja seda filmi vaatame edasi uuel aastal. Mul oli nagu waat, juba läbi või. Kas ma tõesti ei suutnud ennast ärkvel hoida selle tunni lõpuni. Paha paha Berle. Noo okei, leppisin siis sellega, et magasin ja kõik. Siis selgus, et bussini on veel ikka aega ja läksime Sandraga , ostsime endale saiakesi ja kakod ja siis tegime väikse lõuna. Ma ise samal ajal kogu aeg mõtlesin, et huvitav, kas mu külalised on veel minu juures, kui ma koju jõuan või ei :D. Kahjuks kui ma koju jõudsin, siis nad olid siiski lahkunud juba. Aga no ma pidin sellega arvestama, kuna mul väga oli vaja kooli minna. Peale kooli oli ka üsna raske ennast ärkvel hoida, aga kohusetundlikuna nagu ma olen, tegin siiski pliidi alla tule ja ootasin Kadit. Siis arutasime sellest, kas Leila ja Annika ikka tulevad meile külla või ei. Igatahes mina koristasin lõpuks ja Kadi tegi süüa. Ja PoniHobune siiski ikka tuli (Leila ja Annika). Sõime , ajasime juttu, meil oli väga lõbus. Meie Kadiga sõbrustasime veiniga. Mingi kell helistas Annika kutt ja siis ma vastasin telefonile ja ütlesin, et nad varsti tulevad koju XD. Ma loodan, et ta pahaseks ei saanud, et mina Annika telefonile vastasin. Igatahes nagu alati saab ükskord hea asi otsa. Annika ja Leila pidid lahkuma. Saatsime nad siis ilusti uksest välja ja ütlesime tsau. Aga seal veel ei lõppend meie õhtu Kadiga. Me läksime ja istusime diivanile, vaatsime telekas põlevaid ja pragisevaid puid ning jõime vaikselt edasi. Sealt edasine vestlus kuulub juba konfidentsiaalse info alla :D:D.
Igatahes me pidasime päris kaua vastu, saime palju asju räägitud ja nüüd on silm üsna mitte sirge ja ma ei vastuta tänaste krjavigade eest. Kõigile head und, ma pean nüüd minema Kadile raamatu vahele järjehoidjat panema, Tsaukaa :*
No comments:
Post a Comment