Monday, May 2, 2011

Roheline ruulib räigelt ;)

Ma vahelduseks eksisin jälle siia ära, et oma nädalavahetusest ja vb ka tänasest päevast midagi kirjutada.
Nädalavahetus siis algas reedega. Peale kooli läksime Kadiga poodi süüa ostma ja ma korraga ostsin ka vanaema sünnipäeva kingituse jaoks ühe roosa tutikese. Nii nummi oli . Ostud tehtud, siis tulime minu juurde, et lõunastada, mu asjad võtta ja Türile sõita. Alguses pidime me Kadiga kahekesi minema, aga siis tahtis mairo kah ja pidin tema ka peale võtma. Ma algul arvasin, et palju hullem on sõita, aga ei olnudki nii hirmus, ma arvan, et see oli sellepärast nii, et Kadi oli mulle seltsiks XD. Türile läksin, sest ripsmehooldust oli vaja. Jap tädi ei tahtnud valmasse asju kaasa vedad ja siis ma lihtsalt sõitsin sinna. Praegu on viimane kord, kui ma ilusate superpikkade ripsmetega olen. Kui nüüd uut hooldust vaja, siis lasen mingiks ajaks maha võtta, et enda ripsmed puhata saaksid. Väga mitte vajalikku infot ka teile XD. Kadi käest ma ei olegi veel jõudnud uurida, kas talle meeldis minuga kaasa sõita või ei, nii et kui sa seda nüüd loed,siis vasta mu küsimusele onju :D. Siis kui hooldus tehtud sai, sõitsime tagasi. Permis tegime pantvangide vahetust : mina sain omavõtmed tagasi ja Triinu ja Emme Kadi XD. Mina sõitsin koju ja valutasin pead ja ei mäletagi enam, mida ma veel tegin. Laupäeval ma ärkasin juba kell üheksa, kuna Issi magab minu voodis ja mina elutoas( Kui Valmas olen, issi käe pärast) ja siis mu venna ärkas miskipärast vara ja teised ka ja loomulikult ei saanud mina ka siis enam magada.Tegin endale kohvi ja värki ning siis sõitsin ma vantsi ja seal  andsime  vanaemale kingi üle. Me kinkisime talle sünnipäevaks uue jalgratta. Ta sünnipäev on küll alles suvel, aga muidu on juba pooled ilusad ilmad läbi ja ei saagi rattaga ringi kimada. Vants oli täiega õnnelik, polegi teda nii õnnelikuna ammu näinud. Pean talle kindlasti mingi toreda emadepäeva kaardi meisterdama, siis tal jälle hea meel. Kodus tagasi,  läksin puid laduma. Sain kõik laotud ja siis kobisin tuppa matet õppima. Veidi sellega tegelenud avastasin, et kell on jube palju ja ma pean käppe pesus ära käima ja siis linna järvejooksu kotikesi pakkima. Ma ei teagi igatahes esimestesse kottidesse läks banaan, activia, sall ja siis reklaami. Edasi olid juba ilma sallideta. Pakkisime kella seitsmeni, siis sai issi koju. Ta unustas enda võtme võtta ja minu käest ka ei küsinud, nii et ta ootas terve aja autos. Mul nii paha tunne sellepärast. Aga Dolly oli ka pakkimas, nägin teda jälle üle pika aja ja meil oli väga hea koostöö :D. Kodus tagasi tegin endale süüa ja emme alustas rabarberi koogi tegemist, kui naaber helistas ja tal oli abi vaja, ma siis aitasin koogi lõpuni teha, täiega nämma tuli XD. Peale kella kümmet hakkas  kanal kuuest õudukas: Jääda ellu.

Ei olnudki väga õudne. Igatahes kui see läbi sai , siis kobisin ma ära tudusse, kuna 1. mai hommikul kell pool kümme pidime me jälle järveääres olema ja oma pakkimise tööd jätkama. Jõudsime ilusti jooksu alguseks kõik kotid pakitud. Sõime seal banaani ja kommi ja ootasime jooksaid. Alguses tulid mõned üksikud, siis oli see suurhetk, kui kõik tulid korraga, see on iga aasta kõige kiirem ja raskem aeg meie töös :D. Igatahes ma nägin päris paljusid tuttavaid, kes käisid jooksmas või kepikõndi tegemas ümber järve. Isegi mu kaks eelmise kooli õpetajat olid. Neid oli ka tore näha :).

Meie päev lõppes veidi peale kella kolme. Mina tulin tipa-tapa siia, oma korterisse, Heidi ja teised läksid autoga koju ja Dolly läks oma vanaema juurde ootama. Siin ma panin veidi oma asju korda, sest jah reedel oli kiire lahkumisega ja kõik riided ja asjad jäid laiali. Tegin endale mõnusa lõuna, nautisin seda väga, kuna hommikul jõudsin ainult kohvi juua. Ja siis hakkasin ma õppima, matet ja biod. Ma ei kujuta üldse ette kuidas ma suutsin, sest tegelikult pea valutas ja väsimus oli ulme. ma väga loodan, et ma sain mate töö positiivse hinde ja bio oma ka. Ma loodan, et mate töö on hommikuks välja pandud. Nii Tänane päev oli ikka üsna jube, ma sõin magusat ja soolast ja kõike , aga ikka võitlesin terve päeva silme eest mustaks minemisega. Vahepeal oli selline tunne, et no nüüd ma kukun kokku ka või mida iganes noh.  Keemia oli üsna ulme. Päris palju uusi asju sain tead, vähemalt mina, ma ei tea kuidas teistel on. Igatahes minu teadmised on üsna poolikud kõikide nende puudumiste pärast. Keemia eksami tund kestis kella neljani siis ma käisin Kadiga koos poes ära ostsin endale kanget kohvi , et ma siin matet õppides magama ei jääks. Täna lõpetasin ma ka eile alustatud koristamise. Umbes kell kaheksa läksin jooksma. Alguses oli õhk räigelt külm ja hingata oli hullult valus, aga mingi ajaga harjus ära. Tagasi tulles tegin kõhu -ja seljalihaseid ja siis pessu. Ning nüüd hakkame filmi vaatama. Head õhtut kõigile ;).

4 comments:

  1. Ma siis vaatan su küsimisele XD Pole su sôitmises hullu midagi ja ma vôin seda öelda, sest ma olen elus ja terve ning enda teada ei saanud mônda eluaegset traumat XD

    ReplyDelete
  2. Yay ma nii happy nüüd :D. Kuigi kogemusi on ikka vaja juurde ja juurde :D.

    ReplyDelete
  3. Päh, kogemused, need tulevad kahe aasta jooksul XD

    ReplyDelete
  4. Kaks aastat -kõlab liiga lühikese ajana XD

    ReplyDelete