감사합니다

Mul on nii hea tuju praegu, isegi peavalu ei häiri väga. Varsti selgitan ka miks.
 Igatahes ma ei ole nüüd mõni päev midagi kirjutanud ja täna, siis üritan midagi arvestatavat kirja saada. Vahepeal olin haige, kuigi ma ei saa väita, et ma praegu ei oleks, sest peavalu ei ole järgi jäänud ja see tegelikult ei lase väga hästi keskenduda ja jubedalt väsitab. Esmaspäev käisin arsti juures ja sain targemaks. Nüüd peaks ma iga hommiku putru sööma, see ei lase energial nii kiiresti alla minna, kui võileivad. Ja nüüdsest peab mul kotis kogu aeg midagi magusat olemakotis, sest ma võin iga kell ära minestada. Lihtsalt keeruline värk. Mul on vererõhk madal ja energia tase läheb ka madalaks, siis viskab pildi taskusse ära XD. Mida ma loodan, et ei juhtu, sest see ilmselt tekitaks palju segadust. Teisipäev möödus põhiliselt lugedes ja kohutava peavalu käes piineldes. Kogematta panin Kadi ja Signe ka muretsema, sest mu telefon oli hääletu ja ma ei vastand ühelegi sõnumile, ega kõnele. Poole päeva pealt avastasin, et mind taga otsiti :(. Nad tweetisid ka mulle :" 사랑해요 ♥. 만만하니 + 동방신기 + 비스트 + 요섭 + 베를레+ 안녕하세요 = ♡ " armas, kas pole ? Noh muidugi ma päris kõigest ei saanud aru XD. Aga Kadi nüüd selgitas. Kuna ma sis terve päeva kodus olin sain raamatuga 186 leheküljeni, vinge mis ? Minu õnneks tänaseks ei olnud midagi õppida, seega sain ka my princessi lõpuni vaadatud. Nii armsasti lõppes. Vahepeal lahendasin ka ajaviiteks ristsõnu, sest siis kui ma magada üritasin, pidi kindlasti keegi helistama ja mu üritused end paremini tunda ära rikkuma. Ma ei julgend enam hääletuks jätta oma klotsi XD.( Muide Kadi ma just praegu avastasin, et seal laes on hobune ka, mitte ainult käsi XD. ) Ma ei tea, kui haige ma täna välja nägin, aga koolis ma olin. Isegi kehalisest võtsin osa, tegin kossu harjutusi kaasa ja sain isegi viie kätte, kuigi vahepeal ikka lihtsalt kõndisin või ei teinud kaasa. Nüüd muidugimu jalg valutab ikka päris vastikult, aga no kaua ma ikka saan kekadest puududa, ma ei viitsi neid kirjalikke asju teha nagu eelmine aasta. Mulle ju meeldib sport. Signe retsis oma näpud ka kekas ära, pisike ei saa nüüd kirjutada.  Psühholoogia tunnis ma võitlesin iseendaga, sest üks pool minust lubas mul magama jääda, aga teine pool ei lubanud ja siis ma seal vegeteerisin, suurema aja võitis ikka see pool, kes ei lubanud mul silma kinni panna. Aaa jah veel koolist: vene õps tuli aasta või õigemini minu VMG-s olemise aja naljaga lagedale. Ta tuli koridoris minu juurde ja ütles: " oi sul on nii pikad juuksed, kas need on pikendused või enda omad?" Ma vastasin, et enda omad ikka, siis ta ütles" Ma polegi varem näinud." nagu wut ? Enda arvates olen ma poolteist aastat koolis käinud ja kõik tunnid on selle õpetajaga olnud, ma ausaltöeldes ei mõika, kuidas ta varem pole näinud. Vahelduseks lisan ma nüüd selle tiigri pildi, mille ma ise kripseldasin selle teise järgi.

Siin ei olegi neid vigu näha, mis päriselt olemas on XD.

Nii nüüd siis miks selline pealkiri. See on Erikule mõeldud. Ta on üks sõber, kellega ma sain laagris tuttavaks. Ta on pärit leedust, aga me suhtleme inglise keeles ja täna oli tal aega skype tulla. Me rääkisime hästi pikalt ja ta tegi mu tuju lihtsalt nii heaks. Miskipärast oskab ta alati mu tuju heaks teha. Ta rääkis ka seda, et ta tahab sõjaväeakadeemiasse õppima minna. Ilmselt siis saab ta veel harvemini minuga rääkima tulla :(.  Amm ta on 19 aastane ja ta päris nimi nagu leedu keeles on Erikas, aga mulle meeldib miskipärast Erik rohkem öelda talle, see on nagu inglisekeelne variant tema nimest, kui see teid muidugi huvitab XD. Sellest millest me rääkisime ma ilmselt ei kavatse lähemalt kirjutada. Aa vahepeal oli selline hetk, kui mu aju jooksis nagu täiesti kokku mate pärast ja ma vajasin teed. No siis ma tegin endale ja Erikule, saatsin talle läbi neti ka tassi teed (see oli küll ainult teetassi pilt, aga lõbus oli ikka). Noh siin see kindlasti ei ole nii naljakas, kui hetke ajendil oli. Kusjuures ma kuulasin terve meie vestluse aja ühte laulu XD. Ma rääkisin  talle veidi ka oma korea hullusest, mis mul tänu Kadile ja Signele tekkinud on. Enamus matest sain ka tehtud, kuigi selles ühes ülesandes on mõningad, mida ma siiski ei oska. Ma ei teagi enam, mida veel kirjutada mõtted nagu kuivasid kokku kuidagi ruttu, alguses ma olin nagu täiega õhinas, et oh nüüd mul on jälle midagi kirjutada XD. Saan oma head tuju kellegagi jagada, aga nüüd kuidagi jah , otsa sai. Kaua see hea asi ikka kestab? No ja lõpetuseks ma siis lisan ühe pildi oma sõbrast  :). 

Erikas