My B-Day Party.

Päev hakkas suhteliselt hästi.Ma ei maganud sisse, ega midagi. Matet tund oli küll jube. Ma ei saa jadadest üldse aru ja siis veel õp. oli täiega kuri ja isegi vandus. See on esimene kord, kui ma kuulen teda vandumas. No ja ma loodan, et füüsika töö sain ka tehtud.

Nüüd siis peost. Mina läksin külamajja poole kuuest. Kadi, Signe, Triinu, Marina , Sirtsu ja Kristo tulid bussiga umbes kella kuueks ja samal ajal jõudsid ka Leila ja Poni. Kadi, Signe ja Triinu kinkisid mulle mängu imago ja see oli pakitud Kadi tehtud paberisse, mis on tehtud Yo Seob-i piltidest. See on nagu nii vinge. Ma panen selle kindlasti seina peale endale. Team SKT  on ikka sellised üllatajad, et ma ei teagi, kuidas seda täpsemalt öelda.  Eneseväljendus häired xD. Leila ja Poni kinkisid mulle baila kaardid ja ühe pildiraami, kus sees on kondoom ja selle kohal on kiri : "vajadusel purusta klaas!". Kaardid nad muidugi läbustasid juba alkoga ära. Siis Liisa ja Juku kinkisid mulle hästi laheda T-särgi. ette on kirjutatud:" söömata ja saamata" ja selja peale on kirjutatud : " tüüpiline Berle". Särk on valget värvi ja kiri nunnu roosa. Siis veel kingiti mulle alkot ja kommi . Muidugi lilli ka, ma alati jubedalt lilli armastanud. Kuna me pidasime H-ga koos seda pidu, siis osad olid tema külalised, osad minu. Pidu oli väga tore. Mul on tohutult hea meel, et Pärnu inimesed leidsid aega tulekuks. Polnud neid väga ammu juba näinud, Liisast tunnen ma juba jälle puudust, kuigi alles ta täna hommikul lahkus. Mind lohutab see, et Kadi ja Signe on minu jaoks siin ja praegu olemas, mitte kuskil üpriski kaugel ja tulevad minu juurde elama terveks nädalaks. Mul on viis sõpra, keda ei ole võimalik asendada ! Ja kui Triinu ära Koreasse läheb hakkan ma temast samamoodi puudust tundma nagu Liisastki. 

Team SKT.

Rähn junior.

Pärnu rahvas, puudub Karl. 

Peol sai ikka kõvasti joodud ja ma olin vahepeal ikka
väga purjus. No siis pilte sai ka päris palju tehtud need panen ma ka millalgi kuhugi üles, aga veel ei tea kunas viitsin ja kuhu. Ülimalt tore oli juttu ajada ja tantsida. Naerda sai palju. Mina, Kadi ja Sirtsu tegime joomisvõistlust. Meil oli kõigil klaas ääreni täis valatud (minul cooler, Kadil ja Sirtsul rumm), pikad kõrred olid klaasides ja siis sõna peale läks hakkasime imema. Kadi on suurepärane jooja. Mina sain poole klaasiga hakkama, Sirtsu veerandiga ja Kadi imes terve klaasi tühjaks. Ja siis  kohe veel ühe klaasi.Nagu really impressive! Kadi on üldse tugev tüdruk,
see , kuidas sa seda ropsivat ergot seal kantseldasid oli ka nagu impressive. Ma oleks ise ropsima hakanud selle peale. Umbes kella poole viieks oli pidu läbi ja hakkasime koristama. Triinu oli ülimalt tubli ja pesi kõik nõud ära. Suur kiitus sulle selle eest ! Siis hakkas mairo plõksima ja ei lõpetanud ära. Rainis, Juku ja Karl ei ole üldse kaklejad. Aga mairo muudkui noris ja noris. Korda sai kõik ja maja edukalt üleantud koos kõikide kaotustega ( üks klaas lõhuti ära, pilt kukkus seinalt maha ja läks katki ja wc uks, selle parandasime ära), läksime minu juurde, sinna kus me ööbisime. Mina ja team SKT jõudsime varem ja pesime hambad ära enne, kui magama hakkasime minema. Ja siis kui me putaka ( selline suvine majake ) juurde jõudsime olid Liisa ja poisid juba seal, mairo muidugi ei saanud koju minna ja rahulikult olla, ta tuli sinna ja hakkas jälle tüli norima. Ta oleks issiga peaaegu kaklema läinud. Lõpuks olin ma juba väga endastväljas ja maha rahunesin alles siis, kui magama jäin. Tänu sellele jobule lõppes mu sünnipäev väga nõmedalt. Kerli virutas mairole rusikaga vastu vahtimist, aga teistega ei juhtunud õnneks midagi. Oleks midagi juhtunud, poleks ma veel kella kuuest ka magama saanud. Hommik oli juba parem jääle. Ärkasime enne 12.00 Kadiga ja avastasime, et kõik tüdrukud peale meie on juba üleval ja toas. No panime me ka ennast riide ja kobisime tuppa sööma ja kohvi jooma. Posid peksis Liisa ka üles millalgi. Kahjuks varsti jõudis Kadi emme ka siia ja team SKT lahkus. Veidi aja pärast läks ka Pärnu rahvas. Mina jäin üksi koristama. Siis veetsin ma üritasin draamat vaadata, aga tuju on nii halb, et isegi seda ma ei suutnud. Eriti nõme on see, et mario julges peale sellise sita kokku keeramist mulle helistada ja kui ma ta peale karjusin, hädaldas ka veel, et miks ma nii kuri olen, et ta ei teinud ju midagi. See ajas mu tuju veel hullemaks. Siis rääkisin ma ühe külalisega, kellet sain veel nii  mõndagi teada ja ma ei oskagi väljendada, kui piinlik mul on. Nüüd ma siis vedelen siin voodis ja kirjutan oma hästi toredast ja ülimalt äpardunud 18 -st sünnipäevapeost. Kuulan vaikselt muusikat ja mõtlen. Ma usun, et esmaspäeval tõuseb mu tuju jälle hea või isegi väga hea tasemini. Igatahes ma olen väga tänulik neile, kes kohal olid ja minuga koos pidutsesid !