So so so...

Ma olen siin nüüd viimased nädalad... okei kuu aega, selga valutanud. Vaikselt hakkas valutama ja praeguseks on juba päris nõme. Valutab enam-vähem igal ajal ja igas asendis. Noh ja nagu normaalne on, siis ma lõpuks pöördusin perearsti poole. Tema saatis mind röntgenisse ja nagu ma täna hommikul avastasin, siis ka vereproovi tegema. Ühe A4 peal oli siis saatekiri, see oli juba eelmine nädal mul olemas, aga seda, et vereproov ka vaja teha, seda avastasin ma täna hommikul. Siis kui ma teed jõin ja vaatasin, et kas saatekirja peal on ehk midagi täpsustavat kirjas, avastasin ma, et seal on hoopis kaks saatekirja. Noh üks siis oli röntgenisse, nii nagu jutt jäi, aga see ilmselt jooksis mul kuskilt maalt mööda, et vereproov ka teha tuleb :D. Seega jah, hea, et ma selle enne haiglasse jõudmist avastasin. Ühesõnaga võtsin siis oma asjad ja läksin Maarjamõisa Polikliinikusse. Alustuseks siis röntgeni ukse taha elavasse järjekorda. Oma pool tundi istusin küll seal. Siis lõpuks ma olin viimane, kes sinna sisse sai. Ukse peal öeldi siis, et võtke ülakeha paljaks ja pikad püksid võtke ka ära. Õnneks ma olin tark ja korjasin juba kodus kõik ehted ja nabaneedi ära. Muidu oleks pidanud seal sellega ka veel jamama. No siis tehti ühte pidi see pilt ära ja siis teist pidi ka ja kästi ukse taga oodata juhuks, kui pilt hästi välja ei tulnud ja on vaja uus teha. Loomulikult lubati enne kabinetist välja ajamist ikka riide panna.
Nii üks osa haiglas käigust täidetud. Siis võtsin ette vereproovi värgi. Noh ma teadsin, et see asub kolmandal korrusel. Mõtlesin, et ah lähen liftiga. Muidugi läks see lift veel korrus alla poole ja sealt pressis ennast peale üks äärmiselt suur naine, mille tõttu ei läinud lifti uksed kinni. Ma siis ronisin sealt välja, kuna jube kitsas oli. Ja hakkasin teist lifti ootama. Muidugi see naine tegi seal draamat, et lifti nuppe ei tohi näppida, siis ei lähegi uksed kinni. Huvitav küll, milleks siis on mõeldud nupp, mis ongi mõeldud uste sulgemiseks? Ma ei suutnud seda endale ootamise ajal selgeks teha. Ja ei leidnud ka muud kasutamise võimalust sellele nupule...

Pole tõenäoline, et ma käin arsti juures
ja tulen tagasi nii, et mind ei torgita

Tagasi tähtsama juurde. Ma lõpuks jõudsin liftiga kolmandale korrusele. Olgem ausad ma oleks trepist juba seitse korda seal ära käinud. Uurisin oma saatekirja, aga seal polnud ühtegi täpsustust, millise kabineti ukse taha ma minema peaks. Tegin siis lotot, vaatasin, millise ukse peal on kirjas vereanalüüside teema ja ootasin seal. Nagu minu õnnega ikka, siis ei vedanud. Sealt saadeti mind koridori teise otsa ja öeldi, et oodake seal. Selle kabineti ukse peal oli suur silt. Sisenege ROHELISE tulega. Muidugi oli seal punane tuli. Natukese aja pärast koperdas sealt välja mingi mees. Mõtlesin, et selge, siis ei tohiks kaua minna. Loomulikult ei muutunud see tuli roheliseks. Isegi mitte peale 10 minutit, ma olin valmis juba uksele koputama, kui mingi tädi sealt välja tuli ja avastas, et oih, keegi ootab. Kabinetis otsis siis oma kraami välja ja vaatas mu veresooni. Esimene asi mida ta ütles, oli issand kui peenikesed. Kas teisel käel on ka nii nigelad? Amm noh ma ei oska öelda, vaadake ise, ma torkaks nagunii mööda, isegi kui nad peenikesed ei oleks. Ma olin ootamisest väsinud ja pahur :D. Aga ma ainult mõtlesin selliseid asju. Ütlesin ikka viisakalt, et on küll, aga ma kohe näitan, et siis saate valida, kumbasse kätte teil parem torgata on. Valis siis lõpuks vasaku käe ja võttis selle vere ära. Muidugi vahepeal oli vaja tal telefoniga ka rääkida, nii et siis ma istusin ja ootasin veel veidi. Lõpuks pani plaastri peale ja ütles, et noh ongi vist nüüd kõik. Ma tänasin ja soovisin head päeva ning lasin jalga. All ukse juures toppisin endale tagi selga ja läksin bussi peale. Loomulikult mu käsi hakkas valutama, see valutab siiani. Ma olen päev otsa vingunud nagu ma oleks invaliid. Aga samas see tobe asjandus valutab. Ilmselt läheb natuke siniseks ka, sest juba prg on kergelt sinakas, aga no see on minu puhul tavaline.
Koju jõudes oli Kadi ka juba ärkvel ja siis me jõime veel enne minu kooli minemist teed ja ajasime juttu. Väga mõnus oli ja väga raske oli ennast kooli sundida :D.
Koolis oli küll vaja ainult kaks tundi olla ehk siis 12:30 -15:40 , aga see tundus meeletult pika ajana. Täpselt selline tunne oli nagu oleks seal terve pika päeva istunud. Aga jah vähemalt ei saanud gängsta tunnis mingit X-i ja venes sain sõnad vastatud.
Pärast kooli olin ma väga näljane nagu tavaliselt. Sõin siis ja olin valmis, et olen hirmus tubli ja õpin kohe kõik ära ehk siis alustan oma maailma turismigeograafia õpiku lugemisega. Viskasin diivani peale lebosse ja sinna ma jäin paariks järgmiseks tunniks ja loomulikult ma ei lugenud midagi, sest ma jäin kohe magama.
Õnneks suutsin ma ennast normaalsel ajal üles peksta (ei maganudki hommikuni) ja õppima hakata. Ma lugesin raamatust täpselt viis lehekülge, kui enam ei jaksand ja blogi kirjutamise juurde suundusin XD.
Aga nüüd ongi viimane aeg minna uuesti õppima, sest ma kujutan ette, et homne töö tuleb ulme.

Ilusat õhtut musid ;)

B.

See roosa käekott seal , tekitas mulle
puusa peale sinika.

Ou yeah!

Ooo happy day. Pm hommikust saati on selline nõmedalt uimane päev olnud, kuigi ilm on ilus ja peaks just olema selline hea tuju ja reibas ja värki. Ühesõnaga on olnud rahulk. Lihtsalt vaikselt vaja tunnis tööd kaasa teha ja koolipäev lõppu venitada.
Aga...

...lõuna aeg, oodates maailma turismigeograafia tundi, võtsin postimehe lahti, et noh ennast siis ka päeva uudistega kurssi viia. Lehte sirvides avastasin ma parima asja ever - uudise, et Thirty Seconds To Mars tuleb jälle Eestisse. Kui ma poleks läpakas süles istunud, siis ma oleks vist rõõmust püsti hüpanud. Eelmine kord, kui nad käisid, siis ma ei saanud minna ja ma olin väga väga kurb. Aga nüüd on mul võimalus minna. 25.sept tulevad piletid müüki, ehk mul õnnestub üks neist endale saada. Tähendab peab õnnestuma, sest muidu ma oleks jälle väga kurb :D. Äärmiselt kurb!
Igatahes see uudis tegi mu tuju kohe palju paremaks ning nüüd tunnen ma, et viimane tund koolis on siiski üle elatav ning ma ei viska kohe vedru välja :D. Ma loodan, et see hea tuju ja kõik muu veab õhtuni välja ja ma saan õnnelikuna magama minna.
Nüüd siis ootab mind ees operatsioon: Thirty Seconds To Marsi  kontserdi, mis toimub 20. märtsil, pileti muretsemine.


Ehk saite veidi osa minu rõõmust :D
B.

Kooli algus

No nii, pool nädalat juba koolis käidud. Aeg liigub kiiresti eks? Koolis olles ikka ei liigu küll. Mõni tund on tunne, et see ei saagi otsa... Igatahes, maailma turismigeograafia hakkab juba vaikselt tapma. Noh muidugi vene keel on ka päris ulme. Õps on nagu rüblik 2. Ta räägib nii palju ja nii kiiresti ja vene ja eesti keeles korraga. Osad sõnad eesti keeles ja osad vene, ilmselt võtab veidi aega, et sellega ära harjuda. Samas esimene tund ei tundunud väga raske, aga no kes teab, mida veel meile välja mõelda suudetakse.
Kuna ma suve jooksul väga puhanud ei ole, siis annab see päris korralikult tunda. Eile peale kooli ütlesin, et ma korraks pikutan ja siis pidi Kadi mind kolm korda äratama ja ma ärkasin alles pool kaheksa õhtul. Ehk siis umbes 3 h täielikku mitte millegi kuulmist. Samas pärast oli ikka päris hea olla. Suutsin veel isegi õppida. Noh muidugi homseks on juba terve tonn vene keele sõnu pähe õppida. Tundub, et koolis aega ei raisata enam, sest paneme juba päris hea tempoga.
Kusjuures mu esimene 5 nädalane praktika toimub kolmandal perioodil, see tähendab seda, et ma pean juba praegu endale reisibürood otsima hakkama. See aasta ei sobi hotell ka, sest sellest pole mu eksamile mitte mingit kasu. Ainult saaks klienditeeninduse kogemust. Samas probleem on see, et reisbürood ei taha väga praktikante võtta ja ega ma ainuke pole, kes reisibüroosse tahab minna. Ehk siis jaa, ma alustan Tartu reisibüroodega ja kui siin ei õnnestu, siis proovin Tallinna büroosid. Kuigi jah siis peab endale viieks nädalaks ka ööbimiskoha muretsema. Selles mõttes võiks veidi lihtsam olla, aga no eks näis mis saama hakkab :D
Nii veel kirjutan ma sellest, kuidas jälle lõpuks kodus olla on. See on uskumatult hea tunne. Noh muidugi ma ju olin terve suve ka kodus, aga järjest rohkem on tunne, et maal on ikka vanemate kodu, mitte minu oma. Jah sinna saab alati minna ja seal on hea, aga nagu Tartus, Kuu peal on ikka rohkem tunne, et see on MINU kodu. Igatahes need paar päeva on mõnusalt Kadi seltsis mööda saadetud. Kodus oldud aeg on kümme korda kiiremini mööda läinud, kui koolis veedetud aeg.
Kerge ülevaade paarist päevast.

;)
B.

Paar päeva Tartus

Nii nii nii. Tulin Tartusse 26.dets ehk mingi päev. Kusjuures mul pole juba päris mitu päeva ajataju olnud. Lihtsalt mõtled aa täna on see päev, mõtled, aga pole kindel,  vaatad kalendrit ja jesss, hoopis teine nädalapäev on -.-. Või siis tekib küsimus :
Ühesõnaga kolmapäeval ma siis tulin Tartusse. Võtsin Dolly ka kaasa, kuna tema vaheaeg lõppeb varem ja siis tal ei ole aega mulle külla tulla. Meil oli äärmiselt lõbus. Noh kõigepealt pidime siia sõitma, jube hea tunne oli, kui sul keegi veel autos on. Te ei kujuta ette, kui igav on üks sõita. Nii et jaa me lihtsalt lobisesime terve tee Tartusse ja sõit läks miljon korda kiiremini, kui tavaliselt. Siis sõidu aeg helistas issi ka, Dolly vist ehmatas ära ja pärast kukkus pabistama, et ta oleks võinud ju ka tsau öelda XD. Tartus ma siis seletasin Dollyle, et kuhume sõidame, et kuidas ta järgmine kord minu juurde tulla saab, et ta ära ei eksiks :D. Õnneks oli hõre liiklus ja ei pidanud kuskil kaua ootama. Kaily oli ka meil, siis tutvustasin neid omavahel ja näitasin Dollyle meie maja ka. Kadi tegi süüa, mis oli mega hea. Kell 17.45-ks läksime kinno, Kääbikut vaatama. Meie Kadiga nägime seda juba teist korda. Ja see oli ikka nii hea, ma võiks seda veel miljon korda vaadata ja siis oleks ikka veel see film niii hea XD. Kuna film kestis päris kaua, siis läksime mina, Dolly ja Mart suhteliselt hilja välja. Ma ei tea kuidas teistega oli, aga minu rõõmuks sadas mõnusalt laia lund. See oli minu selle talve parim õhtu. Kõigele lisaks sai veidi ka lumesõda teha. Mul oli äärmiselt tore.  Neljapäeva hommikul läks Kaily nii vara ära, et mina ei kuulnudki :(  Dolly magas päris pikalt, mul oli hea meel, et tal hea uni oli. Meie Kadiga hakkasime koos kokkama, mis oli väga tore, sest tavaliselt teeb Kadi üksi süüa.

Parem hilja, kui mitte kunagi...
Leidsin juhuslikult ühe postituse, mis oleks pidanud juba ammu ehk siis eelmine aasta üles riputatud olema.
Have fun ;)
B. 

Jaanipäev ja Green Day ja veidi veel :D

Noh nagu ikka, ei ole just palju aega, et siia kriblada. Täna siis teen pattu ja kirjutan vabadel hetkedel.

  Alustuseks mainin ära, et suvi on päris ilus, ma isegi vahepeal näen päikest. Esmaspäev sain päevitada ka, aga nagu juba Kadi ütles, siis ma olen väga loll, sest käisin sellisel ajal rannas, kui ei tohiks ja põletasin ennast 2,5 h-ga jummala ära. Mul küll oli kaitsev kreem ka peal, aga too oli liiga lahja ja ei kaitsend mind piisavalt. Nüüd on juba tagasi tõmmanud kõik, aga jah randid on ikka korralikud, pean nüüd neid kuidagi eemaldama hakkama :D. Õnneks nahk ei ole veel maha tulnud.

Samas nüüd  mul on vähemalt jumet näos, muidu olin nagu lumivalguke. Pool suve peaaegu juba läbi ja ma ei olnud veel korralikult päikese kätte saanud.

Nüüd siis veidi oma jaanipäevast. Selle saatsin mööda ma pooleldi Viljandis ja pooleldi Rakkes. Ehk siis 23 olin ma tööl. Hullumeelne kui palju rahvast oli. Ma lihtsalt terve öö jooksin nagu orav rattas. Uksed pandi kinni kell 04:00, aga ma pääsesin sealt poole viie aeg, läksin Kadi juurde, ajasin ta kõige magusamast unest üles ja siis kell 05:00 lükkasime autole hääled sisse ja hakkasime Rakkesse sõitma.  Mingi poolteist tundi või midagi sellist läks sõitmisele ja siis olimegi kohal. Ilus hommik oli. Romantiline päikesetõus ja puha XD. Kuna Kadil enam kahjuks und ei olnud, siis tema jäi üles, aga mina läksin ära magama, sest muidu ma poleks õhtuni ärkvel püsinud. Veidi aega patareisid laetud, siis ajasin end üles. Peab mainima, et päris tükk aega võttis aega enne kui ma nagu ikka päris ärkvel olekusse jõudsin. Peale pesu lõi pildi ikka täitsa selgeks ära :D. Siis läksime Aosse, mina, Triinu, Issi ja Kelli läksime paadiga sõitma, Kadi ja Emme jäid lõkke ja grillimisega tegelema. Mõnusalt palju kiile oli ja üldse ülimõnus oli, muidugi vihm ei olnud just parim, aga see ei häirinud ka. Isegi luikesid nägime. Hea piparmündi lõhn oli ka. Alguses sõudsime Triinuga kahekesi. Minul oli üks aer ja Triinul teine. Nii läks meie tee üsna sinka-vonka. Siis vahepeal sõudis Issi, ta oli osav ja me saime hästi edasi. Käisime päris kaugel ära. Kelli kahjuks nii vaimustatud ei olnud, kui mina. Tagasi sõudmist alustas Triinu, kaldaid sai ikka külastatud :D. Mingi maa pealt võtsin mina üle ja siis sõudsin alguspunkti tagasi. Panime paadi tagasi käru peale ja sõitsime kruntale. Seal oli hea soe lõke ja kuivatas pükse :D. Vaene Kelli oli vist kõige märjem, sest Triinu pritsis teda enam-vähem iga tõmbega :D. 

Kuna Kadi kodus ei maganud, siis oli ta selle ajaga, kuni meid ei olnud, ikkagi ära väsinud ja magas nii armsalt pingi peal. Siis me ajasime ta püssi laskmisega kurjaks :D. Aga süüa saime ikkagi ja päris hea oli. Kuigi jah õhtuks kõik ägisesime, aga sõime ikka veel :D. Mina sõin vahukomme, teised ei tahtnudki neid, aga mina lausa vajasin neid :D:D. Ma viimasel ajal vajan üldse väga palju magusat :D. Ilmselt on energiast palju puudu. Aga tagasi teema juurde. Mingi hetk läksid Kelli ja Triinu ära koju, sest nad olid väsinud, aga meie Katu ja Emme ja Issiga jäime veel Aosse. Käisime notsusid vaatamas ja mässasime niisama. Väga tore oli. Lõpuks läksime ikka meie ka koju. Seal hakkasime Potterit vaatama, sõime kooki ja arbuusi ja muidugi ei puudunud ka vein. Kokkuvõtteks saab vaid öelda, et väga supperhüppertore jaanipäev oli! 

25. juuni hommikul oli üsna vara äratus ja riidesse, asjad kokku ja Tallinna minek. Nimelt ootas meid ees Green Day kontsert. Tallinna jõudes läksime kõige pealt Kelli dokumente kooli sisse viima, noh meie muidugi läksime poodi, seni kuni Kelli seda tegi. Siis hakkasime Kelli venna korterit otsima, sest ta pidi oma asjad sinna ära viima. Lõpuks leidsime õige koha üles ja jätsime Triinu ka Kellile seltsiks. ise läksime Kadi ja Emmega meie asju ära Signe juurde viima ja kui sinna poole sõitsime, selgus, et Signet ei olegi veel. Siis mässasime seal tükk aega, et kuidas võti saada ja värki ja lõpuks läksime Gerda töö juurde. Aga tal ei olnud ka võtit, milline üllatusm :D. Siis suurest väsimusest juba korraga sõime ka Gerda juures. Väga hea pasta oli muide! Siis läksime uuesti Signe korteri juurde, Raido tõi meile võtme ja saimegi tuppa. Mis peamine, kui tuppa saime tuli ulme äike. Müristas nii kõvasti, et maja ees hakkas ühe auto alarm tööle ja no siis tuli veel vingem vihm ka järgi. Emme läks ära ja me Katuga avastasime, et poodi on vaja minna. Läksime siis ja no tänu vihmale ujus kõik. Minu tennised said läbimärjaks. Pidin endale kontserdi jaoks uued jalanõud ostma. Kadil vedas, ta jäi kuivaks. Aga jah, uputus oli ikka selline, et ühel autol ei olnud isegi numbrimärgi vee seest näha. Signe korterisse jõudes avastasime, et pagan meil on ju juba kiire :D. Vahetasime ruttu riided ära ja jooksime trolli peale. Põrutasime kesklinna ja sealt lauluväljakule. Väga kaua ei pidanudki aia taga järjekorras seisma. Aedikusse pääsedes oli emotsioon juba päris hea :D. Triinu ostis endale särgi, suure särgi, mille Kadi siis endale võttis ja Triinu sai endale väiksema osta. Nii hea kui sul on õde, kes on vame ja targem :D:D. Me siis Katuga ostsime mingit kommi. Hapud traadid olid :D. Osad olid päris head, mõni maitses aga üsna rõvedalt. 

Ja siis ja siis, lõpuks hakkas kontsert pihta. Esimesena soojendasThe Blinking Lights. Noh oleks pidanud jooma midagi, mis siis need tlukesed vilkuma oleks pannud, sest tõesti kahjuks ei olnud nad väga head. Aga nad kindlasti arenevad :). Siis tuli Billy Talent. Lihtsalt super. Sellest hetkest, kui nemad lavale tulid oli kontsert juba ülim. Tõesti, mitte midagi halba ei saa nende esinemise kohta öelda ja nii ongi. Ning viimaks tuli ka Green Day. Samuti liiga hea, et olla tõsi. Esiteks olid nad laval üllatavalt pikalt, nad nägid välja super ja nende esitus oli super. Kõik oli ülim :D. Nüüd olen ma veendunud, et need tüübid ei jää kunagi vanaks :D. Meeletu milline energia neil laval oli :D. Ühesõnaga ma ei kahetse isegi mitte grammikest, et sellele kontserdile läksin ja kui võimalus tuleb lähen sada miljon korda uuesti :D. Peale kontserti üritasime takso numbrit sebida, aga sellega läks nii kaua aega, et ma helistasin meie päästeinglile ja õnneks ta tuli meiel järgi ja viis ära koju. Ning tore oli teda näha ka :) Hommikul läksime mina ja Kadi bussiga Rakkesse tagasi, kuna minu auto oli seal ja Triinu ning Kelli läksid bussiga otse Viljandisse. 

Bussis hakkasin mina audioraamatut kuulama ja olin mingis kahtlases olekus. Raamatut kuulsin ja kõik, aga samas nagu magasin ka, sest kui Keijo helistas, siis pidin krambid saama. Kuna bussi otse Rakkesse ei lähe, siis tuli Issi meiel Rakvere bussikasse järgi. Läksime sööma ja siis veel poodidesse. Mul oli uut hambaharja vaja kuna Motu oli minu oma ära rottinud ja sellega igal pool mänginud, kaasa arvatud oma liivakasti juures :D. Ei tekitanud tahtmist seda enam endale suhu panna :D. 

Igatahes Rakkes panime asjad kokku ja uimerdasime natuke siin ja natuke seal ja siis põrutasime tagasi Viljandisse. Jäin mingi pool tundi jalka trenni hiljaks, aga ma vähemalt jõudsin kohale :D. Sain ilusa jalgpalli mustri endale jala peale ja oligi kõik jälle tore :D. 

Mulle lihtsalt meeldivad pildid. Seega meeldib mulle neid oma postitustesse ka toppida. 

Aga sellega ma siis tänaseks lõpetangi. Ehk on millalgi veel aega kirjutada.

Olge mõnusad ;) 

B.

:)

Magamine on nõrkadele... Seega ma olen tugev?!  :D Täna siis jõudsin hilja magama, veidi peale viite. Tööl oli päris masendav, jubedalt vähe rahvast oli. Mul oli nii igav, sest midagi ei olnud teha.Enamuse ööst seisin piletikassa juures ja ajasin juttu.

Veidi sassis

Vaatamata sellele, et rahvast ei olnud, siis klubi oli ikka kell 04:15 avatud. Seega varem koju ka ei saanud. Kõik täiuslikud plaanid olid tehtud, et töölt jõuan, siis lähen ratsutama. Nii vara kuna siis ei ole veel sääski. Aga minu kahjuks sadas vihma ja nii ma ei saanudki ratsutama. Pm oleks isegi saanud minna, kuna väga hullult ei sadanud, aga hobused olid väljas ja märja selja peale ei saa sadulat panna ja ma ei viitsinud neid püüdma ka hakata. Selle asemel läksin hoopis jooksma. Väga suurt ringi ei teinud, aga koju jõudes olin ikka märg. Lõpuks keerasime siis Diisliga koos kerra ära kah.Uni jäi lühikeseks, sest hommikul oli vaja Tartusse minna. Äratus oli kell 9 ja kümnest hakkasin sõitma. Tartusse pidin minema selleks, et aed korda teha. Uskuge mind, kui ma värava lahti tegin, pidin rabanduse saama. See oli õudukas, mis mind seal ootas. Murust oli hein saanud juba. Kõik kohad olid naati täis. Kui kõik naadid oleks supiks teinud, siis oleks saanud vist kõik Tartu kodutud ära sööta :D. Teiseks oli tonnide kaupa tigusid. No ja nälkjad olid ka elevandi suurused :D. Terve päev läks rohimise ja niitmise ja aia korrastamise peale. Kella neljaks oli selline nälg, et jube.
 Sundisin  Kadit ühte enda lemmikut toitu tegema. Selleks oli pasta kana-ananassi kastmega. Kastmes oli veidi veel nodi, aga see selleks. Paprika salat oli ka. Kõik see oli mega hea ja nüüd võib hakata jälle võõrutusnähte ootama XD. Sellel ajal, kui sõime hakkas vihma sadama ja ei tahtnudki järgi jääda. Kõht oli täis ja hea olla, otsustasin korraks meie suurepärasesse voodisse pikutama minna. Loomulikult jäin ma magama :D. Nii hea uni oli. Tuba oli mõnusalt soe, aga mitte palav ning kõik oli luks värk. Igatsesin juba seda voodit :D.
Ma ei teagi kaua ma magasin, aga und ma nägin. Seal oli igasuguseid kahtlaseid asju segiläbi. Võta siis kinni, mis selle une mõte oli :D. Igatahes kell seitse aeti mind üles. Siis tuli välja, et vihm on küll järgi jäänud, aga tööd enam teha ei saa. Pakkisimegi oma asjad kokku ja tulime maale ära. Selle aja kui mina magasin rääkisid emme ja Kadi kõik maad ja ilmad läbi juba. Vähemalt ei olnud kellelgi igav ja mina sain puhata :D. Järgmine nv lähen uuesti Tartusse ja lõpetan selle aia koristamise ära. Siis on kõik ilus :D.

Tore päev oli tegelikult, sest nalja sai ja kõike muud ka :D. Muidugi Kadit näha oli ka hea. Oleks tahtnud ta koju kaasa pakkida, aga kahjuks ei saanud :D.  

See siin on lühikokkuvõte minu meeldivast päevast. Loodan, et teil oli huvitav lugeda :) 

Olge mõnusad ;) 

B.

Tallinn...

Olen Tallinnast ammu
tagasi ja nagu lubatud sai, siis kirjutan ka oma seal viibitud ajast veidi.
Neljapäeval(16.05) siis ärkasin kell 05:30, et 06:43 rongi peale jõuda. Rongis olin saanud mingi 10 min magada, kui emme helistas ja küsis, et noh kas lähed siis rongile?  Mul oli nagu, mismõttes, ma ju ütlesin sulle, et rong läheb juba 06:43 Viljandist välja. See on näide sellest, kuidas mu jutt lastakse ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Aga jah, peale kõnet jäin uuesti magama. Kuni Türini sain normaalselt magada, aga siis istusid mingid tädikesed mu taha ja vatrasid lakkamatult ja kõva häälega. Sain teada, kus nad kõik töötavad ja palju palka saavad ja kuidas neil kodus läheb jne. Ühesõnaga tüütu. Pm Türilt Tallinnani olin sellises pool unes olekus. Otseselt ei maganud, aga päris ärkvel ka ei olnud.  Tallinnas tuli Jass mulle vastu ja siis läksime poodi. Mul oli kõht jube tühi. Nälg nagu ma olen, vajan palju süüa. Ostsin siis hommikusöögi endale ja pizza tegemiseks ostsime ka asju. Dolly juurde jõudsin, siis ta alles magas. Poisid olid teda öösel ikka räigelt kiusanud ja vaeseke oli nii väsinud. Ma lasin tal magada, aga Jass ajas ta ikka üles. Siis ajasime juttu, nägin nüüd kõiki selle korteri elanikke korraga kodus. Suht ulme, kõik sagisid edasi tagasi. Lärmakas suht. Aga siis kui kõik ära läksid jäi nii vaikseks ja tühjaks. Korter suri välja. Umbes Kaest läksid Dolly ja teised kooli õppima ja ma lebotasin niisama, vaatasin telekat ja draamat ka. Jason jäi koju. Mingi hetk kassis seal diivanil vedelemine nii ära, et tegin Jassile ettepaneku süüa tegema hakata või mida iganes teha, peaasi, et ma enam seal diivanil passima ei peaks. Läksime Piritale, lihtsalt istusime, ajasime juttu ja vaatasime merd. Mõnus ja rahustav oli. Sain oma käristusest lahti seal :D. Tagasi jõudsime, siis olid koolilapsed juba kodus. Kahjuks Dolly hakkas oma esseed kirjutama ja siis ma veetsin rohkem aega poistega elutoas.
Õhtul läksime välja. Algul olime kahekesi ja siis mingi jummala lambi kutt tuli sebima meid. Esiteks oli ta nii täis ja suht idioodi jutuga ka veel nii et jah, suutsime tast lahti saada siis, kui Keijo ja Martin tulid. Öö oli suhteliselt rahulik, ma ei tahtnud eriti juua ja ei joonud ka. Ühe tequila sunrise võtsin ainult. Suutsin endale suht uskumatu olukorra ka ikka tekitada ja. Aga mis pidu see ikka on, kui mingi saastaga hakkama ei saa :D.
Enne Dolly juurde tagasi minemist käisime veel Nimetas, seal tantsisin Jassiga. Avastasin, et polegi juba mega ammu kuskil peol normaalselt tantsinud :D. Jassi sõbranna vaatas mind päris kurjalt, ma usun, et ta oli kade. Või siis olin ma lihtsalt imelik või mida iganes. Igatahes pilk oli minule suunatud XD.
Koju jõudsime suhteliselt hilja. Sander sõidutas meid ja sai trahvi ka. Nii lambi asja eest, aga mis teha. Magama jäin veidike peale viite hommikul. Ja siis ärkasin juba kümne aeg, sest Dollyl ei olnud enam und :D
Kuni kella neljani, midagi erilist ei teinud. Koristasime ja ma passisin netis. Ühesõnaga, niisama vegeteerimine toimus.

Signe < 3

Neljast siis seadsin sammud Signe sünnale. Käisin veel poest läbi, et lill osta talle. Ostsin selle, mis mulle esimesena silma jäi. See oli roosa liblikaga ja meeldis mulle väga väga väga :D (ma oleks küll õnnelik, kui mulle selline toodaksXD). Mul ei olnud päris täpselt meeles,  milline see Signe maja oli, kõndisin õiges suunas ja puha ja jõudsin nagu peaaegu õigesse kohta ka, aga aadress oli kuidagi vale :D. Helistasin Kadile, et ta mind veidi juhataks ja ta hakkas seletama, et mida ta korteri aknast näeb :D. Lõpuks nägin ma ka kollast bussi, igasuguseid rohelisi, punaseid jne autosid ja aknast välja vahtivat Kadit. Võrreldes eelmise korraga oli korter nii korras :D. Aga ülejäänud oli nii nagu ma mäletasin. Mõnusalt hubane ja rõõmsameelne. Motu oli ka endiselt armas. Pole veel enne näinud, e kass ühest veerevast viinamarjast nii palju rõõmu tunneks :D.

Nii armas, kui laps on õnnelik :D

Nii tore oli Signet üle pika aja näha. Sünnipäev oli ka väga tore ja rahulik. Ainuke, mis tore ei olnud, oli see, et mul oli täielik pardi moll. Hommikul hambaid pestes tuli nii jõhker ohatis, et ma ei tea no. Naerda oli valus, süüa oli valus, juua oli valus ja rääkida ka. Enamuse ajast üritasin ma kõiki neid tegevusi vältida :D. Seega võiks öelda, et ma olin  peopidur :D.
Sünnipäev lõppes minu jaoks kella ühe aeg. Kadi saatis mu siili ära ja läks ise tagasi Signe juurde. Mul joppas, kui korterisse jõudsin, siis Tõnn just pani asju kokku ja ütles, et hakkab ära minema. Saingi siis  Tõnniga veel öösel Viljandisse. Kell neli hommikul koperdasin Kadi voodisse ja vajusin unne.
Varsti peaks jälle Signele külla minema. Või Signe võiks meile külla tulla Tartusse. Muidugi see eeldab seda, et ma lähen ka Tartusse XD. Ühesõnaga peaks midagi koos tegema :D
Kõike lühidalt, aga vähemalt täitsin lubadust ja kirjutasin :D:D.
Olge mõnusad ;)
B.